SEADUSLIK MÕRV ROOTSI MOODI: Loomaaiatöötajad tapsid tervisest pakatavad lõvipojad kui "üleliigsed jäänukid"

Kui Põhjamaade Chicagoks muutunud Göteborgist mõnikümmend kilomeetrit Stockholmi suunas sõita, jääb tee peale Borås – koos oma lookleva jõepromenaadi ja väätidesse kasvanud raekojaga.

Selle Narva-suuruse linna tõmbenumber pole aga Ericssoni peakorter ega H&M-i ülemaailmne e-poekontor, vaid loomaaed. Nii et kui kirjutada Google'i otsingusse „Borås djurpark”, tuleb nupsikuid loomapilte lademes, üks nunnum kui teine. Paraku tegi Rootsi televisioon (SVT) äsja täpselt seda, mida Kalle Blomkvistki oleks teinud – küsis loomaaia juhtkonnalt paar täpsustavat küsimust. Ootamatult selgus, et loomaaed on äri. Ja et äri haiseb. Rämedalt.

Asi on selles, et 2012. aastast alates on Boråsi loomaaias sündinud 13 lõvi.

Tänaseks on neist elus kaks.

Kaks surid muudel põhjustel, kuid üheksalt on loomaaia töötajad elu võtnud. Sest loomad osutusid üleliigseteks, olgugi et nad olid terved kui purikad.

Aastal 2012 sündis Boråsis neli lõvikutsikat: Rafiki, Nala, Sarabi ja Simba.

Napilt aasta hiljem tapeti need olendid aga märkega „ülejääkloomad”. Pärast seda on veel viis lõvikutsikat pidanud enda eluga hüvasti jätma.

Loomaaia direktor Bo Kjellson ütles SVT-le, et mõistet „ülejääkloom” on keeruline defineeria.

„Põhimõtteliselt ei ole võimalik öelda, misasi see ülejääk täpselt on, aga idee poolest on tegu sellise loomaga, mis ühel või teisel põhjusel meie kollektsiooni ei sobi. See on õigupoolest hea sigimise tulemus,” rääkis Kjellson SVT-le.



Boråsi lõviperekonda sündisid aasta tagasi Potter, Weasley, Granger ja Dolores. Ja 9. jaanuari pärastlõunase seisuga Polnud Potterit ega Weasley'd enam elavate kirjas. Granger ja Dolores olid aga ümber asustatud ühte Suurbritannia loomaaeda.


Kohe, kui lõvikutsikad ilmale tulevad, on loomaaed kärmesti pressiteate välja saatnud, et nii tavakülastajad kui ka ajakirjandus kohale meelitada, samas aga vaikitakse tapmised maha, kritiseeris norrakeelne Dagbladet rootslasi.

Direktor Kjellson möönis SVT-le, et loomaaed valis lihtsalt võimaluse tapmisi mitte suure kella külge panna, kuid keeldus seda salatsemiseks nimetamisest.

 Pärast asja avalikuks tulekut seisab Boråsi loomaaed silmitsi kriitikatulvaga. Loomaekspert Helena Pedersen ütles SVT-le, et Boråsis toimuv tõestab ilmekalt seda, kuidas loomaaiad kasumi teenimisele häälestatud on.



„Ma usun, et kõik loomaaiatöötajad teavad, et see, mis rahvast ligi meelitab, on kevadel sündivad lõvikutsikad. Mis saab loomadest suureks kasvades, on täiesti teine küsimus. Mulle tundub, et see on üsnagi küüniline,” kritiseeris Pedersen SVT-le Boråsi loomaaia tegevust.