Segadus liikide vahel: miks me nakatume haigustega, mida loomad kannavad?

 (88)
  SF Pandivere OÜ, siga, sead
Seagripp oli üks haigusi, mis loomade organismist leidis tee inimeste omadesseFoto: Sven Arbet

Tervet maailma raputav koroonaviirus on jõudnud väga paljudesse riikidesse. Oletatakse, et Wuhani linnast alguse saanud uus haigus on pärit loomade seast. Tulevikus võivad sellised haigused olla aga palju suurem probleem, sest kliimamuutustega muutub ka inimeste ja loomade vaheline suhtlus.

Viimase 50 aasta jooksul on mitmed nakkusohtlikud haigused kiirelt loomadelt inimesele kanduma hakanud. Näiteks 80datel aset võtnud HIV/AIDSi kriis sai alguse inimahvide seas. 2004. aastal levima hakanud linnugripp algas lindude seas. Samamoodi 2009. aastal levima hakanud seagripp sai alguse sigade seas. Nahkhiirte seast on alguse saanud nii SARS kui ka ebola.

Seega on inimesed alati loomadelt haiguseid saanud. Kusjuures enamus uuemaid ja ohtlikemaid haigusi saavad alguse just loomade seast. Lisaks kiirendavad seda protsessi keskkonna- ja kliimamuutused. Linnas elavate inimeste arv on märgatavalt kasvanud ja tänapäevased reisimise võimalused aitavad kaasa haiguste kiiremale levikule erinevates riikides.

Enamus loomi kannavad baktereid ja viiruseid, mis võivad erinevaid haigusi põhjustada. Patogeeni ellujäämine sõltub enamasti sellest, kas ta suudab teist liiki nakatada või mitte. Keskkonna- ja kliimamuutused sunnivad loomi vahetama oma elukohti, mis muudab paratamatult ka nende toitumist. Ning see aitab omakorda erinevatel viirustel kiiremini levida.

Seotud lood:

Ka inimeste elustiil on varasemaga võrreldes palju muutunud. Kui umbes 50 aastat tagasi elas kogu maailma populatsioonist umbes 35% inimesi linnades, siis nüüdseks on see kasvanud 55% peale. Uued nakkushaigused levivad kõige paremini linnades, kus inimesed elavad väga lähestikku ja kasutavad palju ühistransporti.

Uued haigused on tihti väga ohtlikud ja seetõttu on ka iga uus haigus väga muret tekitav. Mõned inimgrupid on nakkushaigustele rohkem vastuvõtlikud kui teised. Tavaliselt on need haigused kõige ohtlikumad inimestele, kellel on nõrgem immuunsüsteem.

Praeguse koroonaviiruse puhanguga on juba selgelt näha selle mõju maailma majandusele. Reisimisele on seatud ranged piirangud. Isegi ilma piiranguteta on inimesed juba palju ettevaatlikumad. Enamus inimesi käivad kodust väljas ainult siis, kui see on hädavajalik.

Tegelikult on sellised haiguspuhangud suuresti seotud kiirete keskkonna- ja kliimamuutustega. Seega, mida targemalt me tarbime ja käitume, seda rohkem säilitame enda planeeti ja ennetame erinevaid suuri katastroofe. Kõige lihtsamad viisid suurte haiguspuhangute vältimiseks on elementaarsete hügieenireeglite järgimine, prügi sorteerimine ja kahjuritõrje tegemine.

Allikas: bbc.com