Jahimeestel on hooaja jooksul vähemalt 10, mõnedel koguni 70 galgot, ja kuna neid on nii odav osta, pole nende elu praktiliselt midagi väärt. Veebruari lõpus, kui jahihooaeg lõpeb, ootab koeri, kes oma peremeeste ootusi ei täitnud, piinaarikas surm – nad kas puuakse üles, visatakse kaevu uppuma, põletatakse või nülitakse elusalt, lohistatakse autode järel, kuni nad surevad, seatakse vastamisi võitluskoertaga või piinatakse happega. Üks jahimeeste kuulsamaid piinamisvõtteid on nn „klaveritants“: koer riputakse kaelapidi üles, nii et ta jalad vaevu vastu maad ulatuvad, kuni ta lämbub.
Kuid surm piinamise läbi pole ainus võimalus. Mõned jahimehed lihtsalt hülgavad oma galgod, keda nad enam ei vaja, kuid selleks, et loomad tagasi ei tuleks, murravad enne nende jalaluud. Tavaliselt surevad need koerad nälga või satuvad kohalikesse varjupaikadesse, kus nad lõpuks hukatakse.
Head jahikoerad pääsevad piinamisest ja surmast, kui nad on noored ja tugevad, kuid neid hoitakse „zulo’des“, mis on koeri paksult täis topitud reguleerimata kennelid. Pärast kahte või kolme aastat, kui loomad on alatoitumisest ja liigsest treeningust nõrgad, tapavad jahimehed nad ära või nad saadetakse varjupaikadesse surmamisele.

Arvatakse, et igal aastal tapetakse Hispaanias 50 000 – 100 000 galgo jahikoera. See on saanud tuntuks „Hurtade holokausti“ nime all, kuid kindlat arvu on raske öelda, kuna keegi ei tea täpselt, kui palju koeri aastas aretatakse. Mõned jahimehed aretavad oma koeri ise, teised ostavad neid kasvatajatelt, kuid väga vähesed loomad ja nendega sooritatud tehingud on tegelikkuses registreeritud.
Kõige šokeerivam on aga see, et Hispaania ametiasutused teavad väga hästi, mis jahihooaja lõppedes toimub, kuid ei näi soovivat sellele lõppu teha. Vastupidi, seadused on tehtud nii, et sadistilikud hurtade omanikud ehk „galguerod“ pääseksid karistamatult. Hispaania seadusandluse järgi on galgod töökoerad ega käi seega lemmikloomi julma kohtlemise eest kaitsvate seaduste alla. Nad on lihtsalt vahendid, mida kasutada ja ära visata, kui omanikul neid enam vaja pole.
