Südantliigutav truudus! Kodutu koer kõndis 300 kilomeetrit, et leida üles naine, kes ta elu päästis
Venemaal Doni-äärses Rostovis elava kodutu koera Shavi elu oli igapäevane võitlus oma eksistentsi eest. Ühel päeval sai Shavi löögi autolt, mille hooletu juht raskelt vigastatud koera tee äärde jättis ja edasi sõitis. Kahe murdunud käpa ja hulgivigastustega Shavil aga polnud määratud tee ääres surra. Kaks juhuslikku möödakäijat toimetasid koera kiiresti veterinaarkliinikusse, kus talle anti esmaabi. Järgmise etapina oli vaja Shavile kiiresti kodu leida. Kuulutusele pakkuda vigastatud koerale kodu, vastas ainult üks inimene - Nina Baranovskaja.
Naine viis vigastatud koera koju ja hakkas teda ravima. Ta õpetas Shavit uuesti kõndima ja treenis koera ära tundma lihtsamaid käsklusi. Shavi oli võitleja, kes isegi ihuhädade kergendamiseks tahtis õue minna, aga kukkus jõuetult välistrepile maha. Naine pani koerale mähkmed ja tohterdas teda järgmised kuus pikka kuud.
Shavi oli nutikas ja muidu igati kiire õppija, kuid jätkuvalt ehmastasid teda võõrad inimesed ja autod, mistõttu protsess koera ümbritseva maailmaga uuesti harjutada võttis aega. Järk-järgult ületas vapper Shavi ka need probleemid.
Ehkki Nina oleks tahtnud koera endale jätta, oli mitmeid takistusi, mis seda ei võimaldanud. Esiteks oli naise korter oli liiga väike ning seal elasid juba kolm kassi ja kaks varem päästetud koera. Lisaks ei võimaldanud naise töökoht ja muud kohustused Shavile nii palju tähelepanu pöörata.
Naine hakkas otsima häid inimesi, kes juurde saaks Shavi päriseks elama minna, kuid ainsad sõbrad, kes olid nõus Shavi oma pereliikmeks võtma, elasid 300 km kaugusel. Nina uskus, et elu maal on Shavile parim võimalus, sest seal saaks koer ringi joosta ja ümbrust avastada.
Shavi viidigi peatselt uude koju, kuid juba mõne päeva pärast oli Nina sõpradel kurb uudis - Shavi oli kaevanud aia alla augu ja põgenenud. Tundus, et Shavi oli uuesti otsustanud hakata tänavakoera elu elama.
Juhtunust oli möödunud peaaegu kaks nädalat. Ühel päeval, kui Nina mööda tänavat kõndis, tundis ta midagi vastu oma jalgu hõõrumas. Suur oli tema üllatus, kui ta Shavi ära tundis. Naisele tõusid pisarad silma, sest tundus uskumatu, et Shavi oli kõndinud maha nii pika tee, et temaga taas kokku saada.
Justkui saatuse tahtel oli Nina perekond kolinud vaheapeal suuremasse korterisse ning nüüd leidus seal ka Shavile ruumi. “Ma olin kuulnud uskumatuid lugusid koerte truudusest, kuid ei kujutanud ette, et selline asi võiks minuga juhtuda. Isegi praegu on raske uskuda, et koer kõndis nii pika tee, et meid uuesti üles leida. Seda enam, et olime vahepeal ka kolinud."
Shavi oli rännaku jooksul väga kõnaks jäänud ja Ninal tuli teda uuesti tohterdama hakata. Taas Shavi kosus ja enam ei olnud küsimustki, kus on Shavi tõeline kodu. “Loomad on kõige lojaalsemad ja armastavamad elusolendid. Iga piisa armastuse eest, mida loom inimeselt saab, annab ta vastu kõike, mida tal pakkuda on. Shavi on mulle nüüd nagu laps," sõnas Nina.
Peale seda, kui uskumatu lugu Sahvist kohalikus meedias ilmus, pakkusid inimesed Ninale materiaalset abi, kuid naine keeldus ja ütles, et palub hoopis midagi muud. Nina sõnum on: “Ärge ignoreerige abivajavaid loomi. Loomad on väga pühendunud ja armastavad. Nad vajavad meie armastust ja hoolt!"
Pilte õnnelikust Shavist saad vaadata SIIT.
Allikas: Lifewithdogs
