Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene mittesuitsetaja. Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust selgus, et 47 protsenti mittesuitsetajatest puutub kokku tubakasuitsuga suletud ruumis.

Kuid paljude suitsetajate kodudes elavad ka lemmikloomad. Suitsetajate kodudes elavate lemmikloomade kohta numbrilisi andmeid ei ole, kuid passiivse suitsetamise all kannatavad ka nemad.

Välisriikides tehtud uuringud on toonud välja, et lemmikloomadel, kelle omanikud kodus suitsetavad, suureneb mitmete haiguste risk. Tubakasuitsuses keskkonnas elamine tõstab kassidel lümfoomiriski kaks korda. Koertel on leitud seoseid kopsu- ja ninavähi esinemisega, samuti allergiate riski tõusuga. Uuritud on ka suitsu mõju lindudele – neil tekitab tubakasuits naha- ja hingamisteede probleeme.

Suitsetajad sageli alahindavad passiivse suitsetamise ohtusid teistele. Paljud ei tea, et 80% mürgisest tubakasuitsust on nähtamatu. Isegi kui suitsetada teises ruumis lahtise aknaga, rõdul, köögikubu all vms, pääseb suits siiski tuppa. Suitsetaja ise sageli suitsu lõhna enam ei tunne, sest suitsetaja lõhnatundmine on vähenenud. Kui inimesed, vähemalt täiskasvanud, saavad suitsetajat paluda mitte toas suitsetada, siis loomad jäävad suitsu ees kaitsetuks.

Suits mõjub ka pärast suitsetamise lõppu. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult tervist. Loomad viibivad lähemal põrandale ja teistele tubaka peenosakestega nakatatud pindadele ning hingavad sisse mürgiseid aineid. Kasside organismi pääsevad mürgid ka keelega oma karvkatet puhastades, sest sellele ladestuvad vähki tekitavad peenosakesed.

Ainuke viis kaitsta oma lähedasi ja ka oma lemmikuid on kodus ning autos mitte suitsetada. Ka õues tuleb astuda teistest piisavalt eemale, et tubakasuits nendeni ei jõuaks.