Täna on rahvusvaheline marutaudi päev: igal aastal hukatakse maailmas marutaudiohu tõttu 20 miljonit koera


Tiina Toometi loomakliinik
Tiina Toometi loomakliinikFoto: Priit Simson

Eesti on 2013. aasta aprillist ametlikult marutaudivaba riik. Ülejäänud maailmas olukord nii roosiline ei ole. Iga 10 minuti jooksul sureb vähemalt üks inimene marutaudi. Need on enamasti lapsed Aasias ja Aafrikas. Marutaud on kõige halvema prognoosiga haigus. Tõenäosus, et haigestumine lõpeb surmaga on 99,9%, kirjutab MTÜ Teie Loomakliinikud loomaarst Tiina Toomet.

130 aastat tagasi katsetas Louis Pasteur edukalt marutaudi vaktsiini üheksa-aastasel Prantsuse poisil. Ülemaailmne marutaudi päev, mida tähistatakse dr Pasteuri surmapäeval, juhib inimeste tähelepanu sellele raskele haigusele, mida õigeaegse sekkumisega saab ära hoida.

Laste kõrval on ohvriteks ka koerad. 20 miljonit koera hukatakse igal aastal marutaudi ohu tõttu. Kusjuures hukkamise meetodid on sageli väga ebainimlikud. Ja kasu sellest pole, sest uued koerad tekivad kiiresti asemele ja kuna neid ei vaktsineerita, ootab neid sama saatus. Globaalne Marutaudi kontrollimise Allians (Global Alliance for Rabies Control) sooviks, et oleks võimalik kõik koerad vaktsineerida. Nii nad ei kujutaks enam endast ohtu inimesele. Jagatakse ka õpetusi, kuidas vältida koerahammustusi ja mida siis ette võtta, kui koer on juba rünnanud.

Marutaud on viirushaigus, mis kandub edasi haige looma või inimese süljega (harvemini närvikoe osistega). Enamasti satub organismi hammustus- või kriipimishaava kaudu, aga võib läbida ka limaskesti. Kahjustab närvisüsteemi ja lõpeb alati surmaga. Peale haigustunnuste ilmnemist ei saa marutaudi enam ravida. Küll aga saab haigestumist ära hoida, kui nakatunu saab piisavalt kiiresti vaktsineeritud. Marutaudi peteaeg on väga varieeruv — enamasti 1-3 kuud, aga võib-olla ka kuni mõni aasta.

Seotud lood:

Haigust levitavad peale koera ka kassid, kährikud, rebased, hundid, pesukarud, skunksid, nahkhiired, koiotid, samuti kõikvõimalikud väikenärilised. Kuid 90 protsendil juhtudest, kui haigestub inimene, on nakkus saadud koeralt. Loom võib olla nakkusohtlik juba siis, kui puuduvad igasugused kliinilised tunnused. Seetõttu võib marutaudiohtlikus piirkonnas olla igasugune loom ohtlik. Sellises kohas tuleks loomadest eemale hoiduda ja olla eriti ettevaatlik nahkhiirtega, et nad ei pääseks hoonetesse. Lemmikloomad tuleb vaktsineerida. Inimesi vaktsineeritakse profülaktiliselt ainult äärmise ohu korral (näiteks veterinaartöötajad marutaudiohtlikes maades).

Aastal 2005 sai Jeanna Giese'st esimene inimene, kes peale marutaudi kliinilist ilmnemist ellu jäi. Temal katsetati kunstlikkku koomasse viimist seniks kuni organism võitles viirusega (nn Milwaukee Protokoll), kuid see ei ole osutunud tõhusaks meetodiks patsientide ravimisel.
Maailma marutaudi päeva hakkas GARC tähistama 2007. aastal, et teadvustada maailmale marutaudi vastu võitlemise vajalikkust.

Vaata lisaks: www.rabiesalliance.org