Delfiini märgati Kauai rannikul. Teadlastele silma jäänud delfiin meenutas samaaegselt nii kurdhammasdelfiini kui ka melonipea vaala. Melonipea vaal, olenemata oma nimest, on siiski delfiinlane.

Kusjuures paljud vaalaliigid, millel on hambad, nagu näiteks grinda ja mõõkvaal, kuuluvad delfiinlaste sugukonda. Samas pole kõik hammastega vaalad delfiinid, näiteks nagu kašelott ehk võidisvaal ja pringellased. Suuremad vaalad nagu sini-, hall- ja küürvaal on hambutud ja neid liigitatakse kiusvaalaliste alamseltsi. Kiusvaalalistel on erinevalt hammasvaalalistest hammaste asemel kiusaparaat, millega nad toitu filtreerivad.

Eelmise aasta augustis hindas meeskond teadlaseid Vaikse ookeani ääres asuva Ameerika mereväe raketibaasi juures olevat vett. Nad olid küllaltki üllatunud, mida nad nägid. Nimelt ujus kurdhammasdelfiinide keskel teistest sootuks erinev delfiin. Tal oli erinev nokk ja värvus. Arvati, et tegemist on hübriidiga ja prooviti saada nahaproov, et asja järele uurida. DNA-uurimisel avastatigi, et tegemist on hübriidiga, kelle ema on melonipea vaal ja isa on kurdhammasdelfiin.

Teadlased arvavad, et nad nägid teiste delfiinide seas ujumas ka melonipea vaala, kes võiks olla hübriidisendi ema. Tavaliselt ujuvad melonipea vaalad aga umbkaudu 200-liikmelistes gruppides.

Bioloog Robin Bairdi sõnul pole sellise hübriidi tekkimine sugugi veider. Ta ütleb, et poleks üldse üllatav, kui taoliseid hübriide oleks veel. Ja kuigi konkreetne hübriid on mõneti haruldane, ei saa rääkida veel uuest liigist. Selleks peaks hübriid vastama paljudele kriteeriumidele ja olema võimeline saama järeltulijaid. Sageli on hübriidid aga viljatud. Siiski ei ole võimatu, et hübriidist võib areneda uus liik. Näiteks Senegali delfiin ehk kiiverdelfiin on tekkinud, sest omavahel paaritusid koon-eeldelfiin ja vööt-eeldelfiin.

Leid annab aimu, et tegelikult võib olla veel mitmeid taolisi hübriide. Neid lihtsalt pole veel avastatud.

Allikas: iflscience.com