Piiblis pole juttu mõnest lihavõtejänesest. Samuti ei räägita seal noortest lastest, kes mune värvivad või hea ja paremaga täidetud korvikesi otsivad. Ja jänesed ju ei mune.

Florida ülikooli lastekirjandus- ja kultuurikeskuse andmeil pärinevad lihavõtted 13. sajandi Saksamaalt ehk ajast, kui inimeed kummardasid erinevaid jumalaid ja jumalannasid. Seetõttu arvatakse, et jänkud, munad, munadepühadega seotud kingitused ja kollased tibukesed on tegelikult paganlike juurtega, mis lihtsalt liideti Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist mälestavale pühale otsa. Ajapikku kujunesid neist sümbolitest munadepühadega kaasaskäiv traditsioon.

Teutooni jumalanna Eostra oli kevade ja viljakuse jumalanna. Kevadisel pööripäeval korraldati tema auks uhkeid sööminguid. Eostrat sümboliseeris aga jänes, sest viimased paljunevad kiiresti ja usinasti.

Kevad sümboliseerib ka uue elu algust ja taassündi. Mune nähakse iidse sümbolina, mis sümboliseerivad viljakust. Lihavõttemunad sümboliseerivad aga veebilehe history.com andmeil Jeesuse Kristuse ülestõusmist. See seos tekkis aga palju hiljem, 15. sajandil, siis kui Saksamaast sai valdavalt katoliiklik riik, kuid mõned paganlikud tõekspidamised jäid siiski kasutusse.

Esimene dokumenteeritud legend lihavõttejänesest pärineb 16. sajandist. Esimene lugu munevast lihavõttejänesest, kes oma munad aeda ära peitis, pärineb aga 17. sajandi lõpust. Ameerikasse jõudsid need legendid 18. sajandil, kui saksa immigrandid asusid elama Pennsylvanias asuvasse saksa kogukonda.

Mõni aeg hiljem levis traditsioon meisterdada munevatele lihavõttejänestele pesakesi, kuhu nad saaksid oma mune muneda. Aja jooksul said pesakestest kaunistatud korvikesed ja värvilisi mune vahetati juba maiustuste ja väikeste kingituste vastu.

Allikas: seeker.com