Washingtoni ülikooli keskkonnateaduste doktorant Kaeli Swift märkas vareste veidrat käitumist esimest korda 2015. aastal nende matusetalitust filmides. Ta kirjeldab oma blogis, kuidas üks vares kepsles uhkeldades laibani, misjärel ronis sellele peale ning alustas vahekorda. Üks uurimistiimi liikmetest arvas isegi, et ehk üritab ta surnud kaaslast elustada, kuid nii õilsa plaaniga siiski tegu ei olnud.

Tähelepanek viis kolmeaastase uurimistöö ja katseteni, mille käigus asetati täiskasvanud varese, noore varese, tuvi või orava topis paarituvate vareste lähedale, et jälgida nende reaktsioone. Katse tehti 309 varesepaari peal. Enamiku katsete puhul lähenesid varesed valjude kraaksatuste saatel või laiba poole pikeerides, mis on ohuolukorras nende tavapärane käitumine. Katsete käigus täheldati ka seda, et varesed lähenesid pigem tuvidele ja varestele ehk võimalikule saagile.

Mõnikord oli tegutsemine ka jõhkram – 24% juhtumitest hakati laipa nokaga torkima, rebima ja ringi vedama ning 4% juhtumitest püüdsid varesed laibaga ka paarituda. „Ekstreemsemate juhtumite korral lähenes vares laibale valju kraaksumise saatel, astus sellega vahekorda ning hiljem rebis tükkideks,” lisas Swift.

Igaks juhuks tuli selgeks teha, kas varesed ikka teevad vahet elus ja surnud kaaslase vahel. Selleks kasutati topist ja elutruud alusel olevat kuju. Elutruud varest peeti siiski pigem sissetungijaks ning sellega paarituda püüdes ei lähenetud valju kraaksumise saatel. Seega tõestati, et linnud oskavad elusat ja surnud kaaslast eristada.

Teadlased ei oska sellist käitumist põhjendada, kuid tähelepanekud näitavad, et taoline ebasünnis käitumine on tavalisem paaritumisperioodil. See aga annab alust arvata, et mõned varesed ei suuda oma tungi kontrollida. Käitumise põhjuseks võib olla noorus, agressiivsus või neuroloogiline kahjustus, mille tõttu nad ei oska ebasobivate tungidega hakkama saada.

Allikas: iflscience.com

Jaga
Kommentaarid