Ameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul rakendatakse karude erandkorras eriloaga küttimist alles siis, kui teised lahendused ei toimi või esineb otsene oht inimeste elule ja turvalisusele.
"Seni on Valga karud ennast ilmutanud inimeste koduhoovides ning lõhkunud prügikaste ja käinud maasikapõllul," rääkis Tannik. "Seda, kas karusid võib tulla Eestisse Venemaalt juurde, me prognoosida ei oska. Ka looduses vabalt elavad karud võivad migreeruda Eestisse," lisas ametnik.
Tänavu on üldse eriloa alusel kütitud inimeste elu, turvalisuse ja vara kaitseks üks karu, kes korduvalt käis Aegviidu alevis sealseid elanikke hirmutamas. Tegemist on nn Aegviidu karu juhtumiga, mis käis ka meediast läbi.
Tannik paneb ka südamele, et inimesed ei tohiks sekkuda metsloomade ellu, nt pakkuda karupoegadele toitu või neid kasvatada tehistingimustes. "Metsloomade kodu on looduses, mitte loomaaias või koduaias. Karu saab looduses suurepäraselt iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta hakkama – looduses on talle piisavalt toitu, sh saakloomi, nt metskitsesid ja põtru. Seega pole inimpelglikul karul üldjuhul põhjust tiheasustusalale tulla," lisas Tannik.
Ta rõhutas, et sekkudes karu ellu, teeme talle kasu asemel karuteene, sest siis kaotabki loom inimpelglikkuse ega pruugi enam hiljem iseseisvalt looduses hakkama saada. Seetõttu tekivadki nn nuhtlusisendid, kes käivad asulates inimeste juures nende jaoks lihtsasti kättesaadavat toitu noolimas - olgu selleks siis mesitarude mesi või maha murtavad koduloomad.
Saabuval karu jahihooajal on keskkonnaametile antud keskkonnaagentuuri ja suurkiskjate töörühma poolt soovitus kehtestada karude küttimismahuks 70 isendit, millest arvatakse maha juba Aegviidus kütitud karu.
Eelmisel aastal lubati aga küttida kokku 61 pruunkaru. Karude küttimislubade väljastamisel lähtub keskkonnaamet Tanniku sõnutsi karude tekitatud kahjustustest ja edasiste kahjustuste ära hoidmise ja vältimise vajadusest lubades küttida eelkõige kahjustuspiirkondades pahandust tegevaid karusid.
