Lõvi Lambert oli kolmekuune, kui ta varjupaika sattus. Tema eelmisteks omanikeks oli üks perekond, kus isa, olles võtnud kuulda oma 2- ja 3-aastase lapse soovi lõvi saada, oligi lõvikutsika koju toonud. Peagi sai nendel aga Lambertist istu täis ning lõvile tuli uus elukoht leida. Kui varjupaiga perenaine Vicky Keahey kuulis, et Lambertit tahtetakse eksootiliste loomade varjupaigale pakkuda, oli ta ülirõõmus. 2014. aasta juunis "koliski" Lambert varjupaika.

Lambert, kes oli inimestega harjunud, poleks enam metsikus looduses hakkama saanud. Kui Keahey märkas, et Lambert on varjupaika tulles ärritunud ja rahuolematu, sai ta aru, et lõvil on midagi puudu. Naisele meenus, et eelmises peres elades oli Lambert jaganud öösiti voodit laste vanaisaga ning vast tundis ta puudust tekist. Nii oligi. Kui Lambertile tekk toodi ja puurinurka maha pandi, rahunes lõvi maha ja sättis end kohe tekile magama.

Isegi nüüd, mil Lambert on juba kaheaastane, ei möödu tal ühtki ööd ilma tekita. Kui vanad ära kuluvad, toovad varjupaiga vabatahtlikud Lambertile uusi tekke muudkui juurde.

Kuid sellega Lamberti veidrused ei lõpe. Peale tekkide armastab Lambert ka rulaga sõita. Nähes Lamberti suurt huvi veerevate asjade vastu, valmistaski üks varjupaiga vabatahtlik lõvile rula, millega viimane mööda puuri ringi kihutab ja rahvast lõbustab.

Enne praegusesse elukohta saabumist polnud lõvi kordagi liha saanud, mistõttu tuli talle ka lihasöömist õpetada. Ehkki Lambert on armas tegelane, on tal ikkagi lõvi iseloom. Kui talle miski ei meeldi, annab ta sellest kohe valju möirgega teada.

Lamberti tegemistel saad silma peal hoida varjupaiga Facebooki lehe vahendusel.

Lambert ja rula

Siin mängib Lambert oma ämbriga

Allikas: The Dodo