KIISUBLOGI | Tartu kass Ada sõidab öösiti vaibaga mööda tuba ja näksib ajaviiteks perenaise varbaid
Tartus elab kass nimega Ada. Ada ei ole teps mitte tavaline kass. Lisaks tõeliselt kuninglikule välimusele elab see, Pesaleidja abiga päästetud preili vägagi värvikat elu. Tal on rõõm olla kassiks Edale, kes kajastab oma lemmiku tegemisi humoorikas blogis. Kas Eda sai Ada või vastupidi, seda ei tea keegi, aga need kaks on teineteise jaoks justkui loodud. See kolmas kirjatükk räägib Sulle Ada seiklustest lähemalt.
Esimene nädal uues kodus läks kiirelt nii Eda kui ka Ada jaoks. Uue koduga harjumine võttis Adal umbkaudu nädala, mille jooksul jõudis ta palju korda saata. Esimesel päeval, kui Ada Pesaleidja hoiukodust Eda juurde Tartusse kolis, alustas ta kohe oma valduste ülevaatamisega. Esimesed tunnid kulgesid küll pisut närviliselt, kuid õhtuks oli kass oma piirid juba selgeks teinud ja seadis end vaikselt uues kodus sisse.
"Kass sai kohe aru, kus asub wc, kust jõuab toit kaussi ja kuidas oma maniküür ilusa ja värskena hoida," meenutab Eda oma lemmiku esimest nädalat. Kassid on ikka väga targad loomad küll. Adal võttis uue koduga harjumine küll nädala, kuid kassipättustega alustas ta muidugi esimesest päevast alates, sest krutskeid ja mängu ei saa ju üks tühipaljas koduvahetus ometi häirida.
Üks Ada lemmiktegevusi on öösiti perenaise teki alla pugemine ja tema varvaste jahtimine, et neid ajaviiteks näksida. "Pidin oma jalad algul ikka kõvasti teki sisse mässima, sest tema vist arvas, et see on selline mäng, kus tuleb elu eest teki serva kraapida seni, kuni jalad sealt välja tulevad," kirjutab Eda oma kassist.
Esimesel ööl tuli Adal ikka igatsus peale. Tema hing vajas lohutust ja ta otsis uue perenaise kaisust turvatunnet ning varjualust, kuhu peituda. Eda rahustas oma, muidu nii salakavala ja temperamentse kassi maha ja paitas teda öö otsa. Kass otsis muudkui lähedust ja puges nii sügavale kaissu, kui vähegi sai.
Esimesed ööd seljataga, harjus kass uue eluga kenasti ära. "Nüüd on siis nii, et seni, kuni mina televiisorit vaatan, magab tema akna või riiuli peal. Ei näe ega kuule teist. Eile avastasin, et miski saba ripub aknalaua pealt alla. Selge pilt, Ada ise magas sügavat und, ei häirinud teda see sabajupp karvavõrdki.
Selline vaatepilt säilib täpselt nii kaua, kuni perenaine lülitab teleri välja. Järgmisel hetkel on äsja sügavat und näinud kass krapsti püsti ja otse perenaise voodis. Kui head ööd musid-kallid on tehtud ja perenaiselt kohustuslikud paid välja nurutud, siis kukub kass laamendama. Uni on päeval täis magatud, perenaine voodisse saadetud, toad kottpimedad - täpselt õige aeg öiseteks kassitoiminguteks.
"Muidugi on minu plaan magama jääda seega mõneks ajaks rikutud," naerab Eda, sest kassi öised tegevused on teatavasti üsna lärmakad ja ega Ada end tagasi ei hoia. Tema sõidab öösiti vaibaga ringi, muugib lahti kõik uksed ja kisub laiali kõikvõimalikud asjad, mis talle tee peale ette jäävad.
Terve elamine tuleb ju läbi auditeerida. Ada üheks murekohaks on elektronkella juhe, see jääb talle pidevalt ette. Ada taob seda käpaga edasi-tagasi seni, kuni kell lõpuks põrandale kukub, edasi pole enam huvitav. Võib-olla see kell ei meeldi talle või sobib see tema arust põrandale siiski paremini, ei tea, kuid sama kehtib ka toolil oleva katte kohta, mis öösiti kindlasti maha tõmmatakse, sest sellega on lõbus mööda tuba liugu lasta.
Esimese nädala lõpus, kui kõik põrandapinnad ja peidukohad olid juba läbi käidud, oli aeg suunduda kõrguseid vallutama. Esimeseks sihtkohaks sai sektsioonkapi kõrgeim riiul ja kui Adale sellest ei piisa, on kardinapuu ja laevalgusti veel vallutamata.
Kui uni peale tuleb, läheb ta vannituppa, mille ta isiklikuks otstarbeks ärandas. Ta armastab vannis magada. Vahel leiab ta ka akvalaualt, voodist või kapi otsast põõnamas. Diivan aga tema lemmikkohtade hulka millegipärast ei kuulu.
Vanniskäimine on tegevus, kuhu Ada peab alati sekkuma. Seda kohe päris esimestest päevadest alates. "Pean teda ikka mitu korda vannist välja ajama enne, kui saan vee lõpuks lahti keerata, sest ega Ada vett ei karda," kirjutab Eda. Ainult dušist hoiab ta eemale. Ja lõpuks, kui vannist väljaajamise triangel on lõppenud ja omanik võitnud, heidab Eda vannitoa vaibale lamama. Ta valvab omanikku kullipilgul seal seni, kuni perenaine oma toimingud vannitoas lõpetab. Seejärel on kass krapsti tagasi vannis vannivahtu püüdmas ja käpaga tujukalt äravoolutoru sorkimas. See, kuhu see vesi ja vaht kaob, on tema jaoks endiselt üks suur lahendamata mõistatus.
Lahkest südamest ja armastusest oma uue kassi vastu pani Eda aknalauale ka kassimuru kasvama. Küll ta mõtles, et hoolitseb selle eest hoolega ja kasvatab seda muru, et kass saaks hea maitsta. Noh, see oli teooria. Praktikas nägi asi välja nii, et Ada lihtsalt trampis jalgadega üle äsja istutatud kassimuru. "Kui tahad, võid seda ise süüa," mõtles kass ja trampis jonnakalt edasi.
