1984. aasta juunis Eestimaa loodusest loomaaeda sattunud rongapoja elu oli kirev. Ta kasvas üles inimeste juures, õppis inimestega suhtlema ja oma nime ütlema. Kui tema puurivõre loomaaias selle sajandi algul katki lõigati ja ta toonaste nn loomapäästjate poolt vabadusse peletati, ei lennanud ta ära, vaid jäi lähedusse ja otsis oma inimesed üles, et tagasi koju pääseda. Koos paarilisega kullimäel elades püüdsid nad kahepeale kinni ja tõmbasid lõhki rändroti.

Kord, kui külastaja Jaškale läbi võre kuldsõrmust pakkus, napsaski ta selle ja pistis kiiresti põske tallele. Siis oli talitajal tükk tegemist, et leida maius, mille vastu Jaška nõus oli sõrmust vahetama, et omanik oma vara tagasi saaks.

Ronk oli usin ka dialooge pidama, kui keegi teda kõnetas. Vaata üht vestlust siit!

Aprillis oleks Jaška saanud 40-aastaseks. See on kõrge vanus ühe värvulise kohta. Londoni Toweris on rongad elanud üle 40 aasta vanaks, seal nad on juba ajalooliselt väga hoitud ja au sees.