ILSE BLOGI | Ütled: „turg“, mõtled: „sealt saan tasuta vorsti“ - loogiline ju!

Vaesel ajal võib ka karvane mänguloom pall olla ja sõber omaniku asemel osutuda kellekski, kelle peo käigus leiad. Aga turg - vaat see on imede sepikoda, kust saab tasuta asju. Ma ei tea, kuidas teiste koertega on, aga taksi loogika inimkeelsete sõnade tõlgendamisel lähtub alati sellest, mis talle endale kasulikum on.

„Kas su sõber tuleb?“ küsin Ilselt alati, kui ta aknal pikutades elavneb ja saba nagu piits vastu radiaatorit peksma hakkab. Põhjus on ilmne: ta on märganud, et meie auto pöörab maja ette ja Tom, kes sealt autost välja astub, on mõistagi ta parim sõber. Tundub, et taks teab, mida tähendab sõna „sõber“.

Teine truu sõber on veel - Kalvin, samuti taks, juba kõrges vanuses naabrihärra, kes peatub igal jalutuskäigul meie akna all nagu Romeo või West Side Story Tony, et südamedaamile meeleheitlik pilk heita. Romantilisemad tuurid võtab see serenaad üles siis, kui Ilsel on jooksuaeg. Muidu kehtib klassikaline ja platooniline „jäägem sõpradeks“ printsiip.

Sõnale võib teha siiski ka mööndusi ja sõbra võib leida ka kõrtsist. Olgu, peenemalt öeldes vinoteegist. Ilsega see hiljuti juhtuski. Võtsime ta kaasa vinoteeki, kus üks omanikest juhtumisi oma sünnipäeva tähistas ja - oh seda õnne - tema väike pomeranian mööda saali lahtiselt ringi joosta tohtis. Sama luksust võimaldati ka meie koerale, nii et möll jätkus toas ja õues, kuni mõlemal toss väljas oli.

Hommikul tänaval jalutades kohtusime sama koeraga täiesti juhuslikult uuesti. Kohe oli aru saada, kes on tõeline sõber - jällenägemisrõõm oli suur! Ja kuna ma nii inimeste kui koerte kohta kasutan Ilsega suheldes sama sõna „sõber“ (eks endalgi kipub see mõiste teinekord hägustuma), siis tal on sellele ilmselt kujunenud mingi üldistav vaade. „Sõber“ peab olema okei tüüp, kelle peale kannatab saba liputada. Vahet pole, kas tal on kaks või neli jalga.

Et taks lähtub sõnade tõlgendamisel oma loogikast ja on mingi piirini suuteline abstraktselt mõtlema, sain juba varem selgeks. Nimelt juhtus meil kohutav õnnetus - pall kadus ära. Saate aru, seesama toidupall, mille sisse maiustusi peidetakse ja mida pärast seda, kui tütar talle omase põhjalikkusega korterit koristas, enam kusagilt ei leia.

Lootsin, et Ilse saab selle ülesandega ise hakkama ja käskisin tal palli tuua, kui ta ühel pärastlõunal mind jälle sugestiivselt jõllitama hakkas, et selgeks teha: tahaks midagi head. Asi lihtne: tahad head, too pall! Nii talle ütlesingi. Aga mida polnud, oli pall. Mitte kusagil.

Otsis taks, mis ta otsis, alla andma pidi temagi. Kuniks tärkas päästev mõte - see ei pea ju tingimata pall olema! Vaesel ajal käib karvane mänguloom kah. Kuna oma nüüdseks üsna rüüstatud mängukoera leidis ta kerge vaevaga tooli alt, tõi ta selle mulle, istus maha ja jäi innukalt otsa vahtima. Et vast läheb läbi? Läkski. Loogiline mõtlemine sai premeeritud juustutükiga, kuigi koerapedagoogika seisukohast on see vist täiesti vale tegu.

Ilmselt on „kass“ samuti abstraktne mõiste. Meil nimelt pole kassidega eriti kogemust, välja arvatud need paar korda, kui tuttavate kassid on ise vaatlema tulnud, et mis pagana koer see on, kes nende vastu mingit huvi ei ilmuta. Kasse ju tänapäeval linnaruumis naljalt ringi kondamas ei näegi. Aga kui ma Ilsele „kass“ ütlen, läheb ta akna peale ja kontrollib üle. Igaks juhuks. Et äkki keegi ikkagi on.

Aleksei Turovski rääkis hiljuti, et loomad ei kannata sosistamist - see muutvat neid murelikuks. Eks taksil on murekorts nii või naa püsivalt silmade vahel, aga kui talle hästi vaikselt öelda „halleluuja“ või „Hugo“, keerab ta püüdlikult pea viltu. Mida need sõnad tema jaoks tähendavad, teab ainult tema ise. Paremini kui perenaine, kes talle neid täiesti suvaliselt ütleb. Võibolla on põhjus u-tähes ja esivanemate pärandis - meenub geenidega päritud hundiulg?

U-häälik sisaldub ka sõnas „turule“ ja siin pole abstraktsusest enam jälgegi. Turg - see tähendab Vorstiabi poodi Nõmme turul, kus Ilsele alati viiner kingitakse. Juba esimesel korral otsustas ta, et temast saab püsiklient ning sellest alates olgu asi kõigile selge: autost välja ja otsejoones rihma tirides poeuksest sisse. Pettuma ei ole ta kunagi pidanud.

Mida me selle kõige põhjal järeldame? Et taks on taks, lisaks valikulisele kuulmisele on tal absoluutselt valikuline mõistmine. Avaldasin hiljuti ühe loo sellest, millised koeratõud on kõige pikema taibuga. Taksid kuulusid selles tabelis viiendasse kategooriasse, mis tähendab, et nad on käskluste õppimisel ja täitmisel ühed aeglasematest (kokku oli kategooriaid kuus). Oletatavasti ei olnud selle uuringu autor kaasanud viineri ja palli metoodikat.