Mõned huvitavad faktid varestest: kraaksujad on targemad, kui sa arvatagi oskad
Nad suudavad sinu näo meelde jätta. Kui sa näiteks oma kodu lähedal mõnda vareste punti näed, siis sa vaid püüa linnud ükshaaval meelde jätta ning järgmine kord samast kohast möödudes ja sama linnukampa nähes eristada nende üksikuid liikmeid. Aga see on ju võimatu? Tõepoolest. Inimesele on see võimatu, aga uskumatu või mitte, seesama varestekamp jätab meelde, et sina oled see veider inimene, kes neid kahtlaselt jõllitas ning… kui nad sind järgmine kord näevad, teavad nad täpselt, kes sa oled.
Teadlased viisid Seattle’is asuvas ülikoolilinnakus läbi omalaadse eksperimendi. Nad püüdsid kinni seitse ülikoolilinnaku puudel elutsenud varest, panid neile külge märgid ning lasid peagi taas vabadusse. Kogu selle tegevuse juures olid teadlastel ees maskid selleks, et testida, kas varesed suudavad nägusid meelde jätta või ei. Tuli välja, et suudavad küll. Alati, kui teadlastegrupp maskid peas mööda linnakut ringi jalutas, asusid varesed pahaselt kraaksuma ning ründama.
Varesed on vihapidajad. Lisaks sellele, et varesed suudavad nägusid meelde jätta, ei unusta nad neile tehtud halba niipea. Kui üldse. Niisiis, teadlaste liikumisele ülikoolilinnakus ei reageerinud vihaselt vaid ainult need seitse tigedat varest, vaid ka need linnud, keda üldse ei märgistatudki. Ehkki vareseid üritati haneks tõmmata ning saadeti maskides õue peale jalutama ka need inimesed, kes lindude kinnipüüdmises ei osalenud, ei läinud see korda. Varesed neid ei rünnanud.
Linnud läksid vihale just nende maskides meeste peale, kes olid nende kamba liikmete kinnipüüdmisel osalenud. Niisiis oli ülikoolilinnaku varestel hästi teada, et maskid tähendavad probleeme. Kui teadlaste grupp aga ilma maskideta ringi jalutas, olid linnud rahulikud. Seega, nad tundsid ära inimese, kes oli mask peas läbi viinud nende märgistamisel. Võime inimesi ära tunda, aitab varestel üksteist ohtude eest hoiatada.
Nad sepitsevad sõjaplaane. Tekib küsimus, et huvitav küll, kuidas teadsid ka need varesed, kes polnud maskides meestega kokku puutunud, et neid tuleb kiusata? Vastus on lihtne: teised varesed ütlesid neile seda. Vali ja kõrvu kriipiv kraaksumine pole niisama lärm, vaid niimoodi varesed suhtlevad üksteisega. Seega ka need varesed, keda ei märgistatud, teadsid täpselt, keda karta tuleb. Ja mitte ainult — isegi vareste järglased teadsid, keda eksperimendis osalenute grupist rünnata, mis sest, et nad polnud maskides mehi varem kordagi näinud.
Varestel on fenomenaalne mälu. Kanadas Ontario provintsis asuvat Chathami piirkonda on varesed harjunud kasutama kui puhkepeatust pikal rännuteel. Ja niimoodi on aastaid kogunenud sinna tuhanded linnud, et inimeste kulul toituda ja veidi tiibu puhata. Kuna Chatham on farmipiirkond, siis vareste komme vilja rikkuda ärritas kohalikke elanikke ning linnapea eestvõttel kuulutati varestele sõda. Linnaelanikud lootsid kinni püüda kuuesajast tuhandest linnust kinni umbes kolmsada tuhat, kuid üllatuslikult levis vareste hulgas see vihasõnum kiiresti. Jahimehed said lasta täpselt ühe linnu, sest ülejäänud olid lihtsalt minema lennanud. Sel aastal rohkem vareseid igatahes ei lastud. Peale seda juhtumit lendavad Chathami varesed alati kõrgel puude latvade kohal ning hoitavad ka teisi, et ettevaatamatuse korral võib varitseda oht.
Selles, et varesed suudavad meelde jätta inimesed, kes on neile halba teinud, pole midagi imekspandavat. Nad väldivad ka paiku, kus neile on liiga tehtud. Niisiis, järgmine kord kui vareste kraaksumine vihale ajab ning tahad nad koduõuest vägivaldsel moel eemale peletada, siis tea, et nad
rohkem nad sinu õuele ei tule, aga jätavad sinu aadressi ilusti meelde. Päris hirmutav, kui mõelda, et tuhanded varesed teavad, kes sa oled ja kus sa elad.
Allikas: Cracked.com
