Paljastame saladused: mis peitub nunnude sotsiaalmeedias levivate loomavideote taga tegelikult?
Loomatemaatika kajastus meedias kasvab aasta-aastalt. Armsad ja pealtnäha nunnud loomavideod sotsiaalmeedias ei jäta kedagi külmaks ning pakuvad paljudele lõunapausi ajal meelelahutuse näol vaheldust. Kas sa oled aga mõelnud, mis peitub nende pealtnäha süütute ja naerutavate videote taga tegelikult? Selgub karm tõde, et loomavideod võivad olla loomadele ja loodusele hoopis ohtlikud.
Kajastuste mahtu suurendavad nii tõsised loomakaitselised kui ka nn nunnufaktoril põhinevad uudishimulood. Viimaste hulka kuuluvad eelkõige salvestised ja fotoreportaažid loomadest, kes võidavad inimeste südameid, olles ühel või teisel moel erilised. Kuid mitte iga kord ei ole pealtnäha lihtne meelahutus loomadele ja loodusele ning ringiga ka inimestele ohutu.
Parimaks sellekohaseks näiteks on populaarsed videod tüse- ehk aeglastest looridest, kes sügamise peale käpad taeva poole ajavad või kes imearmsalt oma pisikeste töntside sõrmedega riisipalle söövad. Kuigi pealiskaudsel vaatamisel jääb mulje, et loom naudib sügamist, siis tegelikkuses on olukord vastupidine. Tüseloori upitab käpad üles, et koguda küünarnuki piirkonda mürki, mida ohu korral vaenlase suunas pritsida. See tähendab, et käppasid üleval hoides tunnetab loom ohtu, ta on stressis ja ilmselgelt ebamugavas olukorras.
Sarnaste videote tegemise ja levitamisega kaasnevad peamiselt viis suuremat probleemi:
1) Loomade heaolu rikkumine: igasuguste nunnuvideote taga on enamasti teadmatus. Inimene ei tunne looma ega mõista, mida loom ühe või teise käitumise ja emotsiooniga väljendab, või mida üks või teine olukord loomade jaoks tähendab. Nii võibki juhtuda, et teadmatusest tekitatakse loomale ebamugavust ja isegi piina, hullematel juhtudel lausa surma.
2) Looduskeskkonna ohtu seadmine: eksootilised loomad on tavaliselt püütud metsikust loodusest, mis viib loomuliku asurkonna vähenemiseni. Paljud eksootilised loomad on ohtlikud võõrliigid, mis omakorda ohustavad kohalikke loomi. Eksootilised lemmikloomad satuvad loodusesse eelkõige seetõttu, et inimestele on nende eest hoolitsemine osutunud keeruliseks ja loom visatakse kodust välja. Igasugused ülesastumised põnevate eksootikutega annavad aga hoogu karmile eksootliste lemmikloomade ärile. Näiteks aeglane loori on Kagu-Aasiast pärit, väljasuremisohus primaat. Seda öise eluviisiga looma ei tohi lemmikuna pidada. Videos on ta aga inimese kodus, mitte oma loomulikus keskkonnas. Lisaks sellele, et video jätab mulje, justkui väljasuremisoht on liialdatud, tekitab see inimeses soovi hankida endalegi taoline armas loomake.
3) Illegaalne loomaäri toetamine: Eksootliste lemmikloomade äri on ääretult problemaatiline ja seda ei tohiks tolereerida. Ebaseaduslik äri metsloomadega on maailma neljas suurim illegaalne ärivaldkond narkokaubanduse, võltsitud toodete ja inimkaubanduse järel. Enamus eksootilistest loomadest, keda lemmikute pähe edasi müüakse, püütakse kinni metsikust loodusest.
4) Ebapedagoogiline mõju: tootes ja levitades materjale, kus loom on ühel või teisel moel ohtu seatud, teda on naeruvääristatud või talle teadmatusest stressi tekitatud, antakse lastele edasi teadmine, et teiste loomade heaolu ja õigused loomaomasele elule pole olulised. Näiteks loomatsirkuste puhul on psühholoogid leidnud, et loomatsirkuses saadud kogemused ei aita kuidagi kaasa loomade olemuse ja vajaduste tundmaõppimisele, vaid võivad vähendada austust elusolendite vastu.
5) Eetika: Nunnuvideod ja fotoseeriad on tihtilugu loomi naeruvääristavad ja seetõttu marginaliseerivad loomi ja nende positsiooni ning õigusi maailmas. Videotes ja fotodel, kus loomadel on inimeste riided või neid on sunnitud käituma inimese moodi, tehakse loomadest karikatuurid, “mänguinimesed”. Kõik loomad, k.a. inimesed, on indiviidid. Me oleme tundlikud, vajaduste ja tunnetega olendid ja täieõiguslikud loomariigi liikmed. Me ei ole siin üksteise jaoks, vaid me oleme siin kõik koos.
Selleks, et mitte kaasa aidata ohtlike video- ja pildimaterjalide levikule, tuleb:
1) Võimalusel uurida materjali taustalugu
2) Jälgida kuldreeglit: kui kindlalt ei tea, ära levita
3) Soovi korral jagada pigem vabas looduses või loomade varjupaikades elavate loomade videoid ja fotosid. Näiteks saab lõbusaid ja ohutuid materjale farmiloomade varjupaikadelt või metsloomade rehabilitatsioonikeskustelt.
4) Hoiduda ise taoliste materjalide tootmisest.
