Koer nuusib vastikuid asju: kas koera meelest asjad üldse haisevad?
Kuid mitte kõik, mida koerad otsustavad nuuskida, pole inimeste arvates seda väärt. Ja kuna koerte lõhnataju on meie omast kordades parem, võiks arvata, et vastikud lõhnad peaksid nende jaoks olema veel eriti vastikud. Koeraomanikena teame, et sageli see siiski nii ei ole ja teise looma kakahunnik, surnud lind või rott on tavapärased asjad, mida loomad meeleldi nuusivad.
Mis tõmbab koeri halbade lõhnade poole?
Kaugel sellest, et need oleksid koerte jaoks vastumeelsed – tundub, et koeri lausa tõmbab halbade lõhnade poole. Aga miks? Ühe teooria järgi tunnevad nad bioloogilist kohustust omaenda lõhna varjata. Metsikus looduses peavad koerad (ja nende huntidest esivanemad) toidu saamiseks jahti pidama, aga samuti muretsema selle pärast, et neid endid ei kütitaks. Nuuskimine aitab neil toitu leida, samas kui oma lõhna katmine vähem ahvatlevate lõhnadega (nagu surnud loomade omaga) aitab neid kiskjate eest kaitsta. Ja ehkki su koer elab sinuga koos luksuslikku ja hoopis teistsugust elu, on need instinktid tema sees endiselt elus.
Teine põhjus on see, et väljaheiteid nuuskides koerad õpivad. Võõras kakahunnik on koera jaoks nagu entsüklopeedia. Selle nuusutamine võimaldab tal sealt suure hulga infot võtta ja seda töödelda.
„Koera jaoks on väljaheited tohutuks informatsiooniallikaks. Nad räägivad koertele väljaheite jätnud indiviidide, nende domineeriva seisundi, suguluse, soo ja palju muu kohta,“ selgitab Peter Hepper, Belfasti Queen'si ülikooli psühholoogiakooli direktor.
Veelgi enam, väljaheited on koerte jaoks territooriumi märgistamise viis, nii et nende nuuskimine annab su koerale võimaluse välja selgitada, kelle territooriumil ta on. „Üks metsikute koerte põhifunktsioone on territooriumi piiritlemine,“ ütleb Hepper. „Koerad märgistavad roojaga oma territooriumi piirid ja peamised teerajad.“
Probleemiks võib olla meie „halva“ määratlus
Teine populaarne selgitus ekspertide seas on see, et vormistame küsimuse valesti. Eeldades, et inimestel on õigus selles osas, mis lõhnab halvasti või et see, mis meie meelest halvasti lõhnab, on kõigile üleüldiselt vastumeelne, ignoreerime rolli, mida meie enda evolutsioon on võrrandis mänginud.
„Inimesed tajuvad „halbu“ lõhnu kas mõne sisseehitatud evolutsiooniliselt omandatud mehhanismi kaudu kahjustuste ennetamiseks, nagu näiteks vastumeelsus väljaheidete suhtes, et vältida haigusi, või õppimise kaudu,“ selgitab Hepper.
Mitmete koeri käsitlevate raamatute autor Alexandra Horowitz viib teooria veelgi kaugemale, selgitades, et kuigi mõned lõhnad on inimeste jaoks bioloogilistel põhjustel eemaletõukavad, on teised meile ebameeldivad sotsiaalsetel põhjustel.
Niinimetatud „halvad“ ja „head“ lõhnad on meie kultuuri tooted. Väikelastena suhtume me ambivalentselt sellistesse lõhnadesse nagu kakahais või haisvad jalad: meile tuleb õpetada, et need on „halvad“, selgitab ta. „Samas eksisteerivad koerad küll meie kultuuris sees, ent nad pole sellest pärit. Nad ei päri meie väärtussüsteemi (kui me neid just konkreetselt nende reeglite järgi ei koolita) ja nii on nad osa omaenda kultuuriruumist, kus kehtivad pisut teistsugused põhimõtted ja reeglid. Tundub, et koerte jaoks pole olemas häid ega halbu lõhnu (kui mõne erandid välja jätta); lõhnad on lihtsalt need, mille moodi nende maailm välja näeb. Lõhnad on lihtsalt teave.“
Kuidas koera nina toimib?
Teine väga oluline osa mõistatusest, miks koertele vastikud lõhnad meeldivad, peitub nende nina toimimise bioloogias.
Raamatu „Nuusutama õppimine: haistmistaju alates neurobioloogiast kuni käitumiseni“ autori Donald Wilsoni sõnul on paljudel loomadel sekundaarne haistmissüsteem, mis on spetsiaalselt loodud tugevate lõhnadega toimetulemiseks.
„Koertel on nn vomeronasaalne organ, mis ei toimi üksnes sissehingamisel, vaid on nagu väike pump,“ selgitab ta. „See paikneb ninas või mõnikord ka suulaes. Nad võivad torgata oma nina teise koera tagumikku või uriini või väljaheitesse ja oma vomeronasaalse organi abil eraldada sealt rasked molekulid, saades neist nii rohkem infot kui meie.“
Koerte ninades on kuni 300 miljonit haistmisretseptorit (võrdluseks - inimestel on neid ligikaudu 6 miljonit) ja nende lõhnade analüüsimisele pühendatud aju osa on proportsionaalselt 40 korda suurem kui inimestel. Teisisõnu: need on loodud nuuskimiseks.
Mitte ainult koerte aju ja lõhnade töötlemisvõime pole meie omast erinev. Ka nende ninad toimivad põhimõtteliselt teisel viisil. Kui inimesed hingavad läbi nina sisse, hingame ja tunneme me lõhna samade hingamisteede kaudu, ent koertel ei käi see niimoodi. Koetükike koera ninas eraldab haistmise hingamisest.
Kuidas ebameeldivate asjade nuusutamisele lõpp teha?
Kuna selline käitumine on koertel bioloogiliselt sisseehitatud, on väga raske sellele täielikult lõppu teha. Siiski saab seda koolitades vähendada või läbi käsu õpetada koerale, mida võib ja mida mitte. Pea siiski siinkohal meeles, et nuusutamine on koera jaoks vajalik ja loomulik viis, mille läbi maailma tajuda. See on tema peamine informatsiooni saamise allikas.
Allikas: cuteness.com
