Ära tee metsloomale karuteenet: kõigepealt veendu, kas loom tõesti vajab abi
Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Metsloomaühing kutsuvad inimesi üles enne metslooma ja linnu abistamist veenduma abi vajalikkuses. Alati ei ole hea pealtnäha abitus seisundis olevale looma- või linnupojale esimesel võimalusel appi tõtata. Kuidas on õige tegutseda, kui loomake tundub hädas olevat?
Loomi abistavatel organisatsioonidel on suve saabumisel käed tööd täis. Suvisel poegimise ajal tuleb ELS-ile ja Metsloomaühingule sageli teateid abituna näivatest metsloomadest ja lindudest. Soovime inimestele südamele panna, et alati enne metslooma või linnu abistamist tuleb veenduda, kas loom vajab inimese abi. “Abitus seisundis on loom kes ei ole piisavalt vana, et ise enda eest hoolitseda, või loom, kes on vigastatud või haige, et ei saa enda eest ise hoolitsetud, või loom, kes on jäänud lõksu jne. Kõik need ongi “abitud”, keda seadusest tulenevalt peab aitama,” ütles Eesti Metsloomaühingu Tartu piirkonna juht Maarika Liivamäe
Paljudel juhtudel võib abistamine tuua rohkem kahju kui kasu. Looma- ja linnupojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje, kuid tihti võib see olla vaid näiline, sest enamasti on inimtegevus või lemmikloomad nende vanemad ajutiselt eemale peletanud või siis on nad näiteks toidu otsingul. Pikem peatumine loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvaks, sest inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata ning röövloomad pääsevad pesa rüüstama ja linnupojad võivad pesast välja hüpata.
Eemaldades loomapoja, vigastatud metslooma või linnu loodusest, seab inimene tolle edasise elu ohtu. Loom või lind võib surra nälja või stressi tagajärjel. Ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. “Kui metsloom ei ole just ohus, näiteks keset tiheda liiklusega tänavat, on kõige õigem teda mitte puutuda ja hoida eemale,” soovitab ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro.
Enne, kui tormad poega päästma, pea meeles:
- Tõenäoliselt linnupoeg õpib lendama ja vanemad on lähedused
- Ema ei lähene linnupojale, kui inimene on läheduses
- Kui lind on maha kukkunud, siis veendu kas ta ei ole vigastatud ning ohtude vältimiseks aseta ta võimalusel tagasi pesasse
- Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud
- Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas
- Paljud linnupojad nagu näiteks varesed, rästad, tihased, kajakad tulevad pesast välja enne seda kui nad suudavad lennata. Mõningatel juhtudel võib lennuvõimeliseks saamine võtta aega kuni paar nädalat. Selle aja jooksul jätkavad vanemad linnupoja toitmist maapinnal ja valvavad teda ning sellised pojad ei vaja inimese abi ja otsese ohu puudumisel ei tohi neid oma loomulikust keskkonnast eemaldada
- Kui linnupesa on katki tehtud, aita see korda teha: valmista puitmaterjalist kast (võib kasutada ka korvi, kaussi, potti), aseta kast endise pesa kohale või lähedusse, kasti aseta endine pesamaterjal
Enne appi tõttamist pea meeles:
- Kõigepealt veendu kas oravapojale on otsene oht (koerad, kassid, linnud, vigastus), kui oht puudub, siis eemaldu
- Oravapojad on iseseisvaks eluks valmis siis kui neil on saba karvad lahti löönud ning saba on kena kohev
- Kui oravapoega varitseb oht või ta kössitab pikemat aega ühes ja samas kohas, siis: aseta poeg turvalisse kohta (karp), koheselt tuua siseruumidesse ning hakata soojendama, ära oravapoega alguses toida (oravale ei tohi kindlasti piima anda), helista Metsloomaühingu või ELS-i infoliinile.
Enne appi tõttamist pea meeles:
- Esmalt veendu, kas siil on vigastatud. Kõik haavadega/vigastatud siilid tuleb tõsta siseruumi ning nad vajavad inimese abi, ilma abita nad hukkuvad.
- Kõik ilma emata ringi liikuvad siilipojad vajavad abi. Siilipoeg mahub üldjuhul ära peopesasse ning kaalub alla 400g. Siilipoeg tuleb tuua siseruumi ning hakata soojendama, ära toida teda, helista Metsloomaühingu või ELS-i infoliinile.
Kui sa kahtled, kas lind või loom vajab abi, siis enne tegutsema asumist konsulteeri ning võimalusel saada ka pilt loomi abistavale organisatsioonile.
Abitus seisundis metsloomadest ja lindudest tuleks teatada Eesti Metsloomaühingule infotelefonil 5632 2200 või Eesti Loomakaitse Seltsile tööpäeviti 9–17 infotelefonil 526 7117 või e-postile info@loomakaitse.ee Organisatsiooni liige aitab hinnata olukorra tõsidust ja anda edasised tegutsemisjuhised, võimalusel saadab ka abi.
