Miks sääsed hammustavad mõnda inimest sagedamini kui teisi?
Kuid liigid Aedes aegypti ja Anopheles gambiae on levinud inimvere eelistamise ja inimestele haiguste edasikandmise poolest. Aedes aegypti on seotud zika ja dengue palavikuga, samas kui Anopheles gambiae kannab malaariat põhjustavat parasiiti.
Teatud sääseliigid ei ilmuta üksnes väga suurt huvi just inimvere vastu, vaid nad näivad oma järgmist einet valides tegevat vahet ka inimeste vahel. Ilmselt on meist igaüks kogenud seltskonnas viibides seda, kuidas sääsed tiirlevad alati vaid kindlate inimeste ümber, jättes teised peaaegu puutumatuks. Ehkki see, et sääsed eelistavad kindlaid inimesi, näib olevat vaid pelgalt kuulujutt, kinnitavad seda tegelikult ka teadusuuringud. Miks see nii on? Millised faktorid võivad sääskede valikut mõjutada?
Sel teemal on palju iidseid arvamusi, osad neist usutavamad kui teised. Mõnede arvates võivad hammustada saamist üht- või teistpidi mõjutada veregrupp, hele nahk, higistamine või isegi küüslauku või õunasiidri äädikat sisaldavate toitude söömine. Tavaliselt pole neil juttudel teadusliku testimise järel mingit alust. Kuid tegelikult tehakse sääskede toiduvaliku mõistmiseks palju teadusuuringuid, peamiselt lootuses manipuleerida nende käitumist nii, et tulevikus oleks võimalik kontrollida inimeste haigestumist.
Kõik sääseliigid kasutavad peremeeslooma läheduse tuvastamiseks kauglevi indikaatorina süsinikdioksiidi. Kuid CO₂ on üldlevinud ja annab vähe infot, mis aitaks sääsel oma eelistatud sihtmärki leida. On tõestatud, et CO₂ kõrval on piimhape märkimisväärne atraktant ehk ligimeelitav tegur ja see prevaleerib inimese lõhnas palju enam kui teiste loomade puhul. Sellele lisaks aitavad inimese lõhnabuketti kujundada ka muud ühendid nagu ammoniaak, mõned karboksüülhapped, atsetoon ja sulkatoon.
See selgitab, miks sääske söögiks satuvad inimesed ja mitte linnud, lehmad või sisalikud. Parimaks tõendiks selle kohta, mis täpselt sääse valikut eri inimeste vahel motiveerib, on meie naha mikrofloora erinevus.
Inimnaha mikrofloora
See mikrofloora koosneb enamasti mittepatogeensetest bakteritest ja seentest, kes elavad meie nahal, poorides ja karvanäsakestes. Lenduvate orgaaniliste ühendite kujul esinev lõhnakombinatsioon on kriitiline tegur, mis ütleb sääsele, kui maitsvad me oleme. Meie naha mikrofloorat ei õnnestu inimeselt inimesele kontakti kaudu kuigi hõlpsasti edasi anda. Hinnanguliselt leidub ühe ruutsentimeetrisel lapikesel nahal üle 1000 bakteri ning nende liike on sadu. See tähendab, et erinevate inimeste seas valikut tegevad sääsed ei pruugi valida üldse „meie“ järgi, vaid pigem me nahal elavate mikroorganismide koostise alusel.
Võttes arvesse me naha mikroflooral leiduvate bakterite mitmekülgsust ja arvukust, pole ilmselt sugugi hämmastav, et peremeeslooma otsiva emase sääse ülitundlik lõhna- ja maitseaparaat suudab neid erinevusi tuvastada. Peame siin arvestama üksnes emaste käitumisega, sest ainult nemad on need, kes hammustavad ja vaid siis, kui nad munemiseks valmistuvad.
Meie naha mikrofloora koostis sõltub enamasti keskkonnast – mida me sööme ja kus elame. Kõik, mida me puudutame, sööme, joome ja millega end peseme, võib potentsiaalselt uusi mikroobe tekitada. Kuid on tõendeid, et vähesel määral mõjutab naha mikrofloorat ka inimese geneetika.
Arvatavalt mõjutab geneetiline varieeruvus seda, kui ligitõmbav on meie nahk erinevatele mikroobide liikidele. Selleks võib olla geneetiliselt kontrollitud valkude tootmine nahas, mis toimivad tõketena ja takistavad seal mikroobide sisseseadmist ja kasvamist, või tavalisemad aspektid nagu inimese kalduvus higistada või see, kui õline ta nahk on.
Tasub meeles pidada, et kuna puhtal higil puudub silmatorkav lõhn, ei pruugi higistamine iseenesest põhjustada sääskede ligitõmbamist. Pigem võib higi keemiline koostis ja higistamismäära erinevus tekitada soodsad tingimused mõnele mikroobile, mis võib sääski ligi meelitada.
Kuigi oleme üsna kindlad, et sääsed valivad oma inimestest peremeesloomad vastavalt me nahal elavatele bakteritele, pole veel päris selge, miks nad eelistavad mõne naha mikroobide lõhnabuketti teistele. Kui selle saladuse teada saaksime, võiksime ehk muuta oma naha bakterite koostist, muutes end vähem isuäratavaks sihtmärgiks.
Allikas: theconversation.com
