Värvikas KIISUBLOGI | Kass Ada mõte töötab vaid ühes suunas – mis koerustüki ma nüüd järgmiseks ette võtan

Nagu heal lapsel ikka, on ka Tartu Adal mitu nime. Pätu, Ada, Adalind või hoopis Tibulind – see täiskohaga kodukass on need kõik auga välja teeninud. Igav temaga juba ei hakka!

LOE VEEL: Mis vahva kass see Ada on?

2014. aastal, mil Adalind peale pikemaid sekeldusi lõpuks hoiukodust Eda juurde jõudis, sai temast täiskohaga kodukass. Vaid mõne päevaga oli selge, et sellest karvapallist sirgub üks tõeline võrukael. Ada tundis end koduselt, ajas selja sirgu, saba püsti ja asus ilma pikemalt mõtlemata tegutsema.

Tema mõte on juba algusest peale töötanud vaid selles suunas, milliseid lollusi järgmiseks korda saata, et kahekesi kodus igav ei hakkaks.

Kui Ada oli kõigest 6-kuune, andis ta juba ühe keskmise kassi mõõdud välja. Ja isu oli tal jätkuvalt niivõrd hea, et kui peremees oleks vaid lubanud, oleks see kass olnud valmis sööma 24 tundi jutti ja seda seitse päeva järjest.

Ada, kes on elanud kõigepealt tänavaelu, seejärel pistnud rinda varjupaiga kassidega ja alles seejärel jõudnud hoiukodusse, kust Eda ta omakorda endale võttis, on oma lühikese elu jooksul jõudnud ikka väga palju ära näha. See, milline maailm on ja kuidas see toimib, oli tal ilmselt selge ammu enne seda, kui ta Tartusse Eda juurde kolis. Enesekindel kehahoiak kajastus tema olemises ja tegemistes juba esimestest päevadest saadik. Ka Eda meenutab oma blogis, et korralik võrukael on ta juba algusest peale olnud. Tema mõte töötab pidevalt vaid selles suunas, kuidas uusi lollusi teha nii, et neil kahel kodus igav ei hakkaks.

Ada tegutseb peamiselt öösiti, siis kui perenaine magab. Just neil tundidel, mil omaniku uneaeg on kõige magusam, on hea mingi järjekordse koerustükiga rinda pista. Uste avamine ei valmistanud Adale probleemi juba ajal, mil ta oli vaid 6-kuune. Ka isiklikuks otstarbeks ärandatud vannituppa saab ta iseseisvalt sisse. Seal käib ta ka oma janu kustutamas, sest piimakannu sees olev lillekastmisvesi maitseb kordades paremini, kui mõnes joogikaussi valatud janukustutaja.

Kes teab, võib-olla on kassil toalilledega hoopis mõni salajane plaan, sest ega ta neist suurt ei hooli, õigupoolest käib nendega üks pidev sõda. Eda kirjutab oma kassi salajastest mõtisklustest: "Ma arvan, et ega tal neid lilli kauaks ei ole, täna ma tegin ühele juba lõpu peale, aga selles ei olnud küll mina süüdi."

Mis sa ikka teed, kui potilill jääb täpselt kärbse tagaajamistrajektoorile risti-põiki ette. Seda, et mõni kärbes julgeb Ada valdustes ringi uudistada, seda kass ei kannatanud. "Ajasin teda mööda akent taga seni, kuni me lõpuks koos lillepotiga prantsaki põrandale kukkusime. Vähemalt kärbsest sain ma jagu!"

Seekord jäi seis 1:0 kassi kasuks. Eduka lahingu lõppu näitab ka allolev pilt, kust võib selgelt välja lugeda, kui rahul Ada oma soorituse üle oli. Ada sitkust said tunda nii potilill kui ka ära eksinud kärbes.

Kass Ada edasistest seiklustest saad lugeda juba järgmisest postitusest.