Loomaarst Tiina Toomet: sügis põhjustab lemmikloomade elus tegelikult suurt segadust
Sügis on nüüd tõepoolest kätte jõudnud. Öösel näitab kraadiklaas nulli, vihma on rohkem kui päikest ja puudelt langevad viimased lehed ja viljad. Sügise tulekuga on muutunud palju. Muutunud on ka meie lemmikloomade elu. Kuidas sügis neid mõjutab ja kas kellakeeramine avaldab ka neile mingisugust mõju? Sellest räägib lähemalt loomaarst Tiina Toomet.
Lisaks õues valitsevale pimedusele, on muutunud ka inimeste elukorraldus. See, et meie oleme rohkem toas ja veedame aega pigem raamatu, teleri või nutiseadme seltsis, mõjutab paratamatult ka meie lemmikloomi. Ka kellakeeraimse aeg ei ole enam kaugel.
Kuidas lemmikloom aastaaegade ja kellakeeramisega kohaneb?
Koerad ja kassid ei tea suve- ega talveajast midagi. Nemad on oma bioloogilise kella järgi harjunud sööma ja õues käima ning talveaja esimesel pühapäeval, kui peremees tahaks mõnuga veel põõnata, on segadus suur – "miks mind juba välja ei viida, miks süüa ei anta, miks peremees ikka veel magab," võib koer mõelda. Tegelikult ei ole kellakeeramises niivõrd suurt probleemi, sest kõik läheb kõik mõnepäevase harjumisega taas rööpasse.
Lemmikloomale erineb sügis suvest vast kõige enam seetõttu, et pererahvas veedab rohkem aega toas. Võib-olla kaasneb sügise tulekuga koguni täielik elumuutus – suvekodust kolitakse taas linna.
Mis muutuseid toob sügis ja pimedus kassi ellu?
Õues ringi uitavast kassist saab taas tubase eluviisiga kass. Ka sellega harjumine on võimalik, kuid see on stressirohke. Esimest talve toas veetva kassipoja jaoks võib ehmatus olla esialgu päris suur, kui ta ühtäkki enam välja minna ei saa. Sellisel juhul võib olla abi rahustava toimega Feliway spreist või spetsiaalse koostisega loomatoidust.
Suure osa päevast vabas looduses veetnud kass harjus vabadusega ära. Lisaks oli tal õues palju tegemist. Nüüd peab omanik ise aktiivsem olema. Kassile on vaja leida tegevust ja pimedad sügisõhtud tuleb sisustada teistsuguse mänguga. Ka korteris tasub võimalusel teha mõningaid ümberkorraldusi, et lemmikul oleks taas avastamisrõõmu ning endiselt põhjust ronida, hiilida, turnida ja ringi hüpata. Vihjeid selle kohta, kuidas kassi elukeskkond põnevamaks muuta, leiab internetist palju.
Õues käima harjunud kass võib üritada lahti ununenud akna või rõduukse kaudu välja tungida. Kass ei kuku alati käppadele nagu rahvasuu räägib. Kõrgelt kukkumine võib lõppeda luumurdude ja siseorganite vigastustega, seega on oluline kontrollida, et kass ei pääseks aknalauale või rõdupiirdele turnima. Tuulutusasendisse jäetud aken on samuti väga ohtlik. See võib kassile lausa eluohtlikus osutuda. Miks see nii ohtlik on? Selle kohta loe lähemalt SIIT.
Mis muutuseid toob sügis ja pimedus koera ellu?
Igavus ja tegevusetus võib vaevata ka koera. Kui omanik on pimeduse tulekuga muutunud mugavaks ja igapäevased jalutuskäigud on koera jaoks ootamatult asendunud 10-minutiliste pissiringidega, on ärevus ja käitumismured kerged tekkima. Enamus koertest naudib väljas viibimist ilmast hoolimata. Mõned vajavad vastavalt ilmastikule talve- või vihmariideid. Muidugi on ka lühikarvalisi isendeid, kes hoolimata uhketest riietest, ei ole nõus õues viibima kauem, kui selleks on vajadust. Koera, kes õues olemist ei naudi ja seal pigem vaid väriseb, ei maksa muidugi pikkade jalutuskäikudega piinata. Selle asemel tasub talle leida põnevat tegevust toas. Pimedatel sügisõhtutel võib koerale õpetada erinevaid trikke või anda talle tegevust mõne arendava mänguasja näol. Tubaste tegevuste kohta loe lähemalt SIIT.
Muuda oma lemmikloom nähtavaks ja hoia tal silm peal
Pimedas jalutades ei tohi unustada helkurit nii endal kui ka koeral. Sageli on koerte vihmariided helkivate ribadega varustatud. Samuti on olemas helkivaid jalutusrihmasid. Koera pimedas lahti laskmine võib olla üsna riskantne. Eriti ettevaatlik tuleks olla eakate koertega, kelle nägemine/kuulmine/haistmine ei ole enam endine. Ka võõras ümbruskonnas või kergelt jäätunud veekogude lähistel on koera lahti laskmine väga ohtlik. Loom ei pruugi taibata, et tegemist on jääga, millest on oht läbi kukkuda. Ja kui ta siis kaldast eemal läbi jää kukub, on tema päästmine keeruline ja ohtlik. Eriti ohtlikud on jõed, sest jõevool kannab koera edasi.
Kontrolli kiipi ja veendu, et koer on ka registrisse kantud
Lase aeg-ajalt loomaarstidel kontrollida ka lemmikloomale paigaldatud kiipi, veendumaks, et see töötab ja on naha all sama kohas olemas. Samuti pea meeles, et koer oleks ka registrisse kantud, sest ainuüksi kiibi olemasolust ei piisa. Kui lemmik läheb kaduma, on kiibistatud ja registrisse kantud looma leidmine palju tõenäolisem.
Hoolitse oma koera peavarju eest
Pikemalt hoovis viibival või õues elaval koeral peab olema võimalus varjuda vihma ja tuule eest. Külmast hullem on tuuletõmbus ja niiskus. Vaata üle koera kuut ja vaheta pidevalt selle allapanu. Parim allapanu materjal on põhk, sest tekstiil imab endasse niiskust ja see ei pruugi niiskete ilmadega ära kuivada, seevastu hein aga kipub tolmama. Milline peaks olema üks korralik koerakuut? Selle kohta loe lähemalt SIIT. Ka koerale, kes armastab trepil või mõnel muul kõval pinnasel lamada, peaks midagi külje alla sokutama. Eriti, kui on tegemist vanemas eas koeraga, keda võib-olla kimbutavad juba liigeseprobleemid.
Ära unusta parasiiditõrjet
Ilmad ei ole veel piisavalt jahedad, mistõttu on endiselt liikvel ka kirbud ja puugid. Kui väljas on plusskraadid, peaks mingeid välisparasiitide vastaseid vahendeid kasutama. Kirpu ei huvita kalender ega aastaajad ja nii on loomaarstid soojadel talvedel ka detsembris või jaanuaris loomade kasukatest neid väikesi vereimejaid leidnud.
Ussirohtu peaks täiskasvanud koer saama kord kvartalis, kass vastavalt elustiilile. Suvel õues elamise rõõme nautinud kass peaks siseparasiitide tõrje saama kindlasti sügisel tubaseks muutudes. Omanikul puudub tavaliselt ülevaade, keda kass maakodus jahib ja sööb. Väikenärilised võivad olla mitmete siseparasiitide vaheperemehed, kirbu käest võib saada paelussi (koeraviik), seega tuleb linna kolides ussikuur ette võtta.
Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et ilmade külmenedes kipuvad hiired ja rotid majja tulema ja see tekitab sageli vajaduse kasutada rotimürki. Kindlasti peab hoolega läbi mõtlema, kuhu seda panna, et lemmikloomad sellele ligi ei pääseks. Rotimürk ohustab pigem just koeri, sest kass on tavaliselt nii tark, et tema igasugust jama endale suhu ei pista. Kontrollima peaks ka seda ega närilised mürki mööda maja laiali ei ole vedanud. Mürgistuse kahtluse korral tuleb viivitamatult loomaarsti poole pöörduda, sest see on loomadele eluohtlik.
Külmemate ilmadega võivad hoovi ilmuda ka rebased, kelle kaudu levib rebaste kärntõbi (sügelislesttõbi ehk sarkoptoos). Kui märkad hoovis või koeraga jalutades karvutut ja kärnas rebast, tasub loomaarstilt juba profülaktika mõttes rohtu küsida. Esimeste haigustunnuste (sügelus) ilmnemist ei tasu ootama jääda. Rebaste kärntõve vastu kasutatavad preparaadid on retseptiravimid ja seega neid apteegi vabamüügist kätte ei saa.
Allergiad
Allergiaga hädas olevad loomad võivad end sügisel rohkem sügada. Seda mitmel põhjusel. Sageli seetõttu, et lemmikloomadel esineb üsna palju allergiat kodutolmule ja sügise saabudes ollakse rohkem toas. Teiseks ka seepärast, et sageli komplitseerivad erinevaid allergiad bakteritest ja pärmseentest põhjustatud nahapõletikud. Mikrorganismidele sobib hästi niiskus. Soojal ja niiskel sügisel tunnevad nad end erakordselt hästi, paljunevad nahal ja tekitavad nö lisasügeluse.
Leptospiroos ja kennelköha - need probleemid kimbutavad koeri igal sügisel.
Niiskus meeldib ka sellisele bakterile nagu leptospiroos. Tänavugi on juba esimesed leptospiroosijuhtumid diagnoositud. Tasuks kindlasti üle vaadata ega koera viimasest leptospiroosivastasest vaktsineerimisest pole juba aasta möödunud. Kui on, siis tuleb vaktsineerimist kindlasti korrata. Kui lemmikloomale ei ole leptospiroosivastast vaktsiini kunagi varem tehtud, siis tuleb teha kahest, 4-nädalase vahega tehtavast süstist koosnev esmavaktsineerimine. Leptospiroos on eluohtlik haigus ja see kimbutab lemmikloomi just praegusel ajal.
Samal ajal saab uuendada ka kennelköha vaktsiini, mis kehtib samuti vaid ühe aasta. Teised vaktsiinid annavad pikema immuunsuse. Marutaudi vastu peab kõiki koeri ja kasse vaktsineerima iga 2 aasta tagant.
Lemmiklooma toidulaud
Eestis ei peeta sügisperioodil mingeid suuri pidustusi, mis lemmikute söögisedeli segamini ajaks. Nõrgema närvisüsteemiga isenditel võib olla keeruline hakkama saada kadri- ja mardisantide ning halloweeni-aegsete külalistega.
Lemmikloom ei pea igal pool ninapidi juures olema. Kui on selge, et loomal on raskusi võõraste aktsepteerimisega, siis oleks targem ta teise ruumi eraldada ajaks, mil on oodata igasuguseid veidrate kostüümidega tegelasi. Kummaline riietus ja kombed võivad lemmiklooma ärevaks muuta.
Sügisel esinevad seedeprobleemid saavad üldjuhul alguse maha langenud õuntest, mida mõni koer justkui täitmatu isuga endale alla kugistab. Mõni armastab ka tammetõrud ja kastanid nahka pista, kui tal selleks võimalus tekib. Suur kogus maha langenud ja pooleldi ära mädanenud õunu võib tekitada mürgistuse (süljeeritus, oksendamine, kõhulahtisus, apaatsus). Tammetõrud võivad tekitada neeru- või maksakahjustuse ning kastanid närvinähte. Väikestel koertel võib allaneelatud tõru või kastanimuna tekitada ka soolesulguse.
Sügis on käes, tahes-tahtmata toob see pime ja vihmane aastaaeg meie ellu mitmeid muutuseid. Paratamatult muutub ka meie lemmikloomade elu. Suhtu sellesse teadlikult ning pane tähele, kuidas sinu lemmikloom end tunneb. Ära unusta, et suvel matkama harjunud koer või hiiri püüdma õppinud kass vajab tegelemist ka tubastes tingimustes. Nagu öeldakse - ei ole halba ilma, on vaid vale riietus. Proovi siis valida õige riietus ja jätkata oma tavapäraseid metsaskäike ka sügisel. Leia vihmasteks õhtupoolikuteks loomale alternatiivseid tegevusi ning hoolitse tema eest hästi nagu sa seda ikka teinud oled!
