Tsetsekärbes – 3500 surma aastas

Tsetsekärbes levib Saharast lõunasse jäävas Aafrika osas ja nad kannavad ohtlikku organismi, mida kutsutakse trüpanosoomiks. Kui see jõuab inimeseni läbi kärbsehammustuse, siis võib see põhjustada Aafrika trüpanosomiaasi ehk unetõve. Tsetsekärbse hammustuskohal tekib valulik sõlmeke. Inimesel tõuseb palavik, tekib tugev peavalu ja unetus ning nahalööve. Ka lümfisõlmed suurenevad ning muutuvad valulikuks.

Skorpion – 3500 surma aastas

Skorpionid salvavad mürgiselt, kuid vaatamata sellele süüakse neid mitmes erinevas maailmapaikagas.

Mageveeteod – 4400 surma aastas

Mageveeteod levitavad skistosomiaasi. Inimene põeb skistosomiaasi ägedas või kroonilises vormis. Ägeda haigusvormi nähud on palavik, pea- ja lihasvalu, kõhulahtisus, hingamisteede põletik ning valulik maksa ja põrna suurenemine. Kusjuures skistosomiaasi võib nakatuda üldiselt haigusetekitajatega saastunud mageveekogudes.

“Suudlevad putukad” – 8000 surma aastas

Nendele putukatele on omistatud igasuguseid nimesid, aga peamine on see, et nad on ohtlikud ja põhjustavad Chagasi tõbi ehk Ameerika trüpanosomiaasi. Paljudele nakatunutel pole aimugi, et neil on haigus küljes. Sümptomite alla kuuluvad seede- ja südamehäired.

Koerad – 17 400 surma aastas

Inimene parim sõber võib ka küllaltki ohtlik olla. Siiski ei ründa ta ilma põhjuseta.

Kõrbesääsk – 24 200 surma aastas

See pisike tüütu putukas kannab viirust nimega leišmaniaas, mis on tuntud ka kui haavandtõbi nahal, suus, ninal ja mis halvimatel juhtudel võib levida ka luuüdisse, põrna ja maksa. 2009. aastal oli Afganistanis leišmaniaasi puhang. Kui jätta haigu ravimata, siis sureb nakatunu 95% tõenäosusega.

Solkmed – 27 000 surma aastas

Solkmed (Ascaris lumbricoides) tekitavad askaridoosi ehk solgetõbi. Spetsialistide hinnangul on kuuendik inimkonnast nakatunud mingisuguse usstõvega. Ravimata jätmise korral võivad ussid levida ka siseorganistesse nagu maks, kopsud ja süda.

Maod – 60 000 surma aastas

Mürkmadude tõttu sureb iga aasta arvestatav hulk inimesi. Rästiklaste hulka kuuluv bothrops asper levib Lõuna-Ameerikas. Olgugi, et selle mao mürk on surmav ainult 2% juhtudest, on ellujäämise nimel vaja sageli amputeerida jäse, mida madu salvas.

Bothrops asper

Inimesed ise – 580 000 surma aastas

Autoõnnetused, koolitulistamised, terrorism, sõjad ja palju muud - see kõik on meie endi õlul.

Sääsed – 830 000 surma aastas

Sääsed ise pole surmavad, aga nad kannavad edasi ohtlikke haigusi, näiteks malaaria, Zika-viirushaigus, Dengue palavik, Jaapani entsefaliit, kollapalavik.

Veel ohtlikke isendeid leiad SIIT.

Allikas: cbsnews.com