KODULEIDJA | Baruto salakaval komme on tekitanud varjupaiga töötajatele päris palju nalja ja segadust

Käesoleval jõulukuul otsime koostöös Varjupaikade MTÜ-ga hoolitsevat kodu 24le armsale loomale. Kõiki neid loomi ühendab kurb saatus - jõulud on ukse ees, kuid nemad saadavad kõik need päevad mööda varjupaiga seinte vahel uut kodu oodates. Varjupaiga personal kannab nende eest hästi hoolt, kuid jõuluks soovivad kuuse alla saada kõik need nukrate silmadega lemmikud.

Baruto on muhe ja rahumeelne vanem kassihärra, kes ootab uut kodu Pärnu varjupaigas. Pärnu varjupaiga hoolealused on kõik isemoodi isiksused ja Baruto ei ole mingi erand. Ka temal on varuks oma väike krutski. Suure osa päevast veedab ta küll pesas peesitades, kuid kui uni saab täis magatud, siis on koerustükkide tegemiseks aeg küps! Näiteks on ta ära õppinud selle, kuidas uksi lahti muukida.

Tõepoolest, see on kass, keda ei peata mitte ükski uks, nii et uus omanik peab väga hoolikalt jälgima, et poodi minnes kass kogemata kaasa ei tule. Baruto on kohe sabas, kui tal peaks selleks võimalus tekkima. Ta teeb täpselt seda, mida tahab ja käib täpselt seal, kus tahab. Kui uus omanik püüab kassi koristustööde ajaks ajutiselt näiteks magamistuppa panna, siis Baruto sellega ei lepi. Ta teeb lihtsalt ukse lahti ja astub sealt välja. See naljakas komme oli tal küljes juba enne varjupaika sattumist. Esimestel päevadel sai selle ümber ka palju nalja, sest ühtäkki oli Baruto jälle kassitoast kaduma läinud. Kõigepealt läks ta kassitoast välja, siis kassimajast välja - ta viskas töötajatele päris mitu vimpkat, enne kui kõik vabatahtlikud ära õppisid, et Baruto kommetest tuleb hoiatada igat kassituppa sisenejat vähemalt kümme korda. Ka kõik uksed tuleb eriti hoolikalt enda järel sulgeda.

See, kuidas Baruto oktoobrikuu lõpus Pärnu varjupaika sattus on omaette naljakas lugu. Oli üks järjekordne oktoobrikuu päev, kui ta ühtäkki ühe perekonna majja astus. See võis välja näha umbes nii: perekond sõi laua taga parasjagu hommikust, kui ühtäkki välisuks suure hooga lahti läks ja Baruto sealt sisse astus. "Tere, siin ma nüüd olen," võis selle kassi silmavaatest välja lugeda, kui ta teist nägugi tegemata enesekindlal hoiakul üle lävepaku astus. Esimesest jahmatusest toibununa võtsid heatahtlikud inimesed Pärnu varjupaigaga ühendust ja üheskoos toimetati see kassike varjupaiga hoole alla. Kuna keegi teda omaks ei tunnistanud, otsib see rahulik ja südamlik kass novembrikuu algusest saadik endale uut kodu.

Baruto meel on nukker, sest kassitoas ei ole tal palju seltsilisi, kellega suhelda. Pole ka palju vabatahtlikke, kes käiks pai tegemas ja juttu puhumas. Kord kükitab Baruto riiulil, siis magab oma pesas ja aeg-ajalt poeb ka õue. Kassitoa kassiluugist õue pugemine on ka tema jaoks paras ettevõtmine, sest ta on sama hiiglaslik kui Pärnu varjupaiga hoole all olev Pootsman.

Loe Pootsmanist lähemalt SIIT.

Baruto käib parema meelega uksest. Võib-olla arvab ta, et see on normaalne. Kassid peavadki uksest käima. Võib-olla on Baruto sees peidus veel teisigi krutskeid, mida ta Pärnu varjupaiga töötajatele paljastanud veel ei ole. Baruto on nutikas kass ja eks uus omanik saab teada, mida kõike see kass teeb. Üks asi on aga kindel, Barutot ei pea kinni mitte miski, nii et hea omanik, kes sa Baruto endale võtad, ole siis tööle minnes väga ettevaatlik ja veendu, et kass sinuga kogemata kaasa ei hiili!

Baruto ei ole väga aktiivne kass. Ta ei viitsi mängida, ringi joosta ja kardinate otsas turnida. Ta on mõnus diivanipadi, kes tahab nautida vaikset elu. Ta otsib inimest, kellega koos filmi vaadata ja kamina ees pikutada. Rohkemat ta ei tahagi.

Baruto on kastreeritud, kiibitud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje. Ta on valmis oma uueks eluks!

Iga "Koduleidja" projekti kaudu kodu leidnud varjupaigaloom saab Purinalt kingitusena kaasa kotitäie toitu!

Kui Sina saad Barutot aidata, siis rohkem infot tema kohta leiad Pärnu varjupaiga kodulehelt. Vaata SIIT.