TOP | Mida teha? Peamised kasvajad, millega loomaarstid Eestis kokku puutuvad
Kui on vähegi kahtlust, et lemmikloomal võib olla kasvaja, tuleks loomaarstiga viivitamatult ühendust võtta, sest kiire reageerimine annab edumaa ja prognoos on parem. Järgnevas artiklis kirjutavad loomaarstid peamistest kasvajatest, millega nad oma igapäevatöös kõige rohkem kokku puutuvad.
Kasvaja moodustab mingi rakurühm, mis kontrollimatult paljuneb ja rakumassi toodab. See võib olla hea- või pahaloomuline. Healoomuline kasvaja on see, mis tavaliselt probleeme ei põhjusta, kuid ka healoomulist kasvajat tuleb kontrollida veendumaks, et see ühel hetkel organismi normaalset toimimist takistama ei hakka. Pahaloomuline kasvaja aga levib agressiivselt kõrval asetsevatesse kudedesse ja/või annab siirdeid. Pahaloomulisi kasvajaid kutsutakse vähkkasvajateks.
Vähk on üks levinumaid surmapõhjuseid ka lemmikloomade seas. Loomaarst Tiina Toomet annab selle kohta nõu. Loe lisa SIIT.
Loomaarstid puutuvad kokku erinevate kasvajatega. Dr. Tiina Toometi palvel võtsid oma ala spetsialistid kokku neist kõige levinumad, millega nad igapäevatöös tegelema peavad.
Dr. Elina Lasseron – pehmete kudede kirurgia
Kõige sagedamini näen piimanäärmekasvajaid. Kui metastaase (näiteks siirded kopsus) tekkinud ei ole ja omanik varakult arsti poole pöördub, siis koertel on need enamasti hea prognoosiga. Kasside piimanäärmekasvajad on oluliselt halvemad. Vahepeal oli palju kasside fibrosarkoome. Need on enamasti väga halva kuluga, aga meie kliinikus on ka kasse, keda on korduvalt opereeritud ja kes on elanud peale diagnoosi veel 10 aastat.
Põrnakasvajad tulevad millegipärast n-ö lainetena - vahel on mitu järjest, siis pole kuude kaupa ühtegi. Nahakasvajatest mainiks ära nuumrakulise kasvaja, mida esineb kaunis sageli.
Nähtavad kasvajad (piimanääres, nahas) on kergesti diagnoositavad, kuid kasvaja tüübi kindlaks määramisel vajavad peaaegu alati laboripoolset kinnitust. Siseorganite kasvajate leidmiseks peame kasutama ultraheli ja röntgendiagnostikat. Väga sageli on loomalt võetud vereproovid kuni haiguse lõpuni täiesti normaalsed. Kasvaja markereid me ei määra.
Dr. Ingrid Hang – mao-sooletrakti haigused
Seedetraktis esineb kasvajaid suhteliselt sageli. Kassil näeme tihti lümfoomi, mis võib olla levinud üle kogu soolestiku. Maokasvajaid on nii kassil kui koeral, mille kliiniline pilt võib olla üsnagi salakaval - nagu polekski eriti midagi viga. Vereproovid on ilusad, kuid loom näiteks oksendab korra nädalas.
Soolekasvajatega kaasneb aga tavaliselt kaalulangus ja vahelduv kõhulahtisus, aga ka siin pole tihti sümptomid kuigi ilmekad. Kui maokasvajate puhul võivad vereproovid täiesti korras olla, siis soolekasvaja puhul võib tekkida muutuseid, näiteks aneemia ja raskematel juhtudel valgukadu.
Diagnoosimiseks tuleb ikkagi teha vereproov. See on oluline just looma üldseisundi hindamiseks ja muude probleemide välistamiseks, võetakse ka roojaproov, et tuvastada või välistada parasiidid, tehakse ultraheli ning vajadusel ka endoskoopiline uuring ja/või diagnostiline kõhuõõne avamine. Lõpliku diagnoosi annab soole või maoseinast võetud koetüki laboratoorne uuring ehk soolebiopsia.
Ravi edukus sõltub kasvaja liigist, metastaaside olemasolust või nende puudumisest. Väga oluline on kasvaja avastamise aeg, mida varem saadakse diagnoos ja alustatakse ravi, seda parem on võimalik prognoos.
Dr. Ülle Kell – silmahaigused
Kõige sagedasemad silmapiirkonna kasvajad koertel on laukasvajad, mis on enamasti healoomulised. Kassidel esineb on palju silma läbiva trauma järgseid sarkoome. Silmapiirkonna kasvajate ravi on kirurgiline, aga meeles peab pidama, et opereerida tasub pigem liiga vara kui oodata. Eriti kehtib see laukasvajate kohta, kus kasvaja võib puutuda vastu sarvkesta ja tekitada ärritust ning sellega seoses nõrevoolu. Samuti on lõpptulemus seda parem, mida väiksem osa laust on vaja eemaldada.
Dr. Laura Lintamm – suguorganite haigused
Kõige sagedamini esineb piimanäärmekasvajaid, eriti just lõikamata kassidel, kes on saanud inna vältimise preparaate. Sellised kasvajad tekivad vanemas eas ja siis tekivad kohe ka probleemid: kass indleb edasi, aga preparaate enam kasutada ei tohi. Sellisel juhul peaks kassi ära steriliseerima piimanäärmed eemaldama, kuid kass on juba piisavalt vana ja niivõrd suur lõikus ka komplitseeritud.
Vanematel isastel koertel esineb eesnäärme suurenemist, mis on healoomuline kasvaja. Raviks on kirurgiline kastratsioon või keemiline kastratsioon ja prognoos on hea. Ka munandikasvajad on enamasti healoomulised. Peitmunandis tekib sageli kasvaja.
Tupekasvajaid esineb lõikamata emastel. Emaka – ja munasarjakasvajaid on küll harva, aga kui on, siis halvaloomulised.
Dr. Kadri Kääramees – hammaste haigused
Tundub, et koertel on healoomulisi kasvajaid rohkem ja kassidel just vastupidi. Kasvaja kahtluse korral teeme kindlasti röntgenuuringu ning looma üldseisundi hindamiseks ka vereproovi. Vahel on näidustatud ka kompuuter- või MRT-uuring. Kasvaja diagnoosime biopsiaga, kasvajast võetakse väike koetükk ja see saadetakse laborisse histoloogiliseks uuringuks.
Kirurgilise ravi puhul peab sageli arvestama ka sellega, et eemaldada tuleb märgatav osa lõualuust, ent sellestki ei pruugi piisata. Kuna suus jäävad väiksemad muutused sageli kaua märkamata, jõuavad paljud patsiendid kliinikusse juba liiga hilja, mistõttu on väga oluline oma lemmiklooma suhu aeg-ajalt vaadata. Kui on näha midagi kahtlustäratavat ja vähegi iseäralikku, tuleks loom arstile ette näidata ja suu korralikult üle vaadata.
Kahjuks ei ole osade halvaloomuliste kasvajate, näiteks maliigne melanoom suus või kasside lamerakuline kartsinoom, ravi eriti edukas isegi varajase avastamise juures.
Dr. Ranno Viitmaa – närvihaigused
Neuroloogilisi sümptomeid põhjustava kasvaja diagnoos ei seostu loomadel alati halva prognoosiga. Näiteks vanematel kassidel näeme üsna sageli ajukelme kasvajat ehk meningioomi. Isegi, kui meningioom diagnoositakse alles hilises faasis, on see sageli täielikult eemaldatav ning ei vaja isegi täiendavat keemiaravi. Koerte meningioom seevastu nii eduka prognoosiga ei ole. Üldse on koerte ajukasvajad pigem halvemad. Teisalt võivad neuroloogilisi sümptomeid põhjustada ka näiteks kolju või selgroo luukasvajad.
Ajukasvajale võivad viidata näiteks krambihood, nägemishäired ja sundkäitumine (ringliikumine). Seljaaju kasvaja põhjustab enamasti valu ja halvatusnähtusid. Samas seostub kasvaja diagnoosiga vaid murdosa halvatustest.
Longe ei pruugi olla alati märk ortopeedilistest probleemidest, seetõttu kui liigesehaigusi pikaajalise ja süveneva lonke põhjusena ei tuvastata, peaks mõtlema ka neuroloogilistele põhjustele, mille üheks näiteks võib olla perifeerse närvi kasvaja.
Diagnoosimisel on suurimaks abiks MRT-uuring. Täpne diagnoos eeldaks siiski biopsia võtmist (ajust, seljaajust või perifeersest närvist), millest meil kahjuks sageli loobutakse.
Dr. Garri Tralman – ortopeedia
Skeletisüsteemi kasvajatest esineb kõige sagedamaini luukasvajaid. Liigeseid tabandavaid kasvajaid esineb harva. Kahjuks on mõlemal juhul aga tegemist valdavalt pahaloomuliste kasvajatega. Luukasvajad on väga agressiivsed ja annavad siirdeid juba varases järgus, enamasti just kopsudesse. Diagnoos sellele pannakse tavaliselt anamneesi ja röntgenuuringu alusel, kahtluse korral võetakse ka luu biopsia. Kahjuks on prognoos halb, sest ravi sellele puudub. Jäseme amputatsioon võib eluiga küll mõnevõrra pikendada, seda on mõtet teostada ka valuravi eesmärgil.
Dr. Angela Tiivel – hematoloogia
Paljude kasvajate puhul ei näita vereproovid midagi, kui tegemist pole just lümfoomi või leukeemiga. Leukeemiat oleme loomadel diagnoosinud väga harva. Selle haiguse puhul tekivad nn defektiga rakud luuüdis või põrnas ning jõuavad verega ka teistesse organitesse.
Dr. Merit Villemson-Kavak – südamehaigused ja hingamisteedega seotud haigused
Kopsust leiame enamasti metastaase ehk siirdeid hoopis teiste kehaosade kasvajatest, kuid esineb ka primaarseid kopsukasvajaid. Südamekasvajatele lisanduvad veel rinnaõõne lümfoomid, mida saab keemiaraviga kuigivõrd kontrollida. Esineb ka tümoome, kartsinoome jne.
Metastaaside ravi on võimatu, kuid primaarseid ühekoldelisi kopsukasvajaid on võimalik kopsu lobektoomiaga ehk sagara eemaldamisega kõrvaldada, sama kehtib ka tümoomi puhul. Südamekasvajate prognoos on paraku väga halb. Neid ravida ei saa.
"Kasvajadiagnoos on alati hirmutav, aga veterinaarmeditsiini arenedes saame me üha enam ja enam ka sellise hirmutava haigusega loomi aidata. Tähtis on, et omanik märkaks loom õigeaegselt arsti juurde viia, arst omaks piisavat kompetentsust kasvaja ära tunda ning uuringute käigus leitaks üheskoos looma jaoks parim edasine tegutsemisviis," sõnab loomaarst Tiina Toomet. Ta lisab, et oodata ei ole mõtet, sest see ei ole kellelegi kasulik. Loomaarstid on ühel nõul, et kohe, kui lemmiklooma juures on märgata midagi vähegi eriskummalist, tuleks igaks juhuks kliinikusse pöörduda.
