Eesti suurim kassiabiorganisatsioon tahab Tallinnasse uut varjupaika rajada
Pesaleidja MTÜ on Eesti suurim vabatahtlike poolt juhitav kodutute loomade varjupaik, kelle hoole all on üle poole tuhande õnnetu kassi, kes kõik vajavad endale kodusid. Pesaleidja suurim kassituba paikneb hetkel üüripinnal, kuid organisatsioon plaanib ehitada päris oma varjupaigamaja.
Pesaleidja abistab kodutuid ja väärkoheldud loomi pakkudes neile ajutist peavarju, tuge ja hoolt Pesaleidja varjupaigas või hoiukodudes ning leiab neile siis päris oma kodu. Aastas leitakse uus kodu umbes 600 abivajavale kassile. 7 aastat üüripinna peal tegutsenud kassiabiorganisatsioon alustab päris enda varjupaigamaja ehitusega Tallinnas. See võimaldaks neil iga-aastaselt päästa umbkaudu poole rohkem loomi, kui neil praeguste ressursside juures võimalik on.
"Eestis on tänavatel tuhandeid kodutuid kasse. Pesaleidja olemasolevatesse ruumidesse ning teiste MTÜ-de varjupaikadesse mahub aga oluliselt vähem. Peame ka arvestama, et uute kodude leidmine arglikele loomadele on pikk protsess, sest nad vajavad kuudepikkust aega harjumiseks ja me soovime neile sel perioodil head elamistingimused võimaldada." kirjeldab Katrin Paala-Vainola kodutute kasside olukorda Eestis.
Pesaleidja MTÜ on juba 7 aastat üürinud oma praeguseid varjupaigaruume Mustamäel pisikeses kontorihoones teisel korrusel. Aastatega on nad pidevalt laienenud ja praeguseks hetkeks asub varjupaik juba seitsmes erinevas ruumis, mahutades mugavalt umbes 100 kassi. Tegelikkuses elab neid seal rohkem, kohati lausa üle 200, sest teateid abivajavate kasside kohta saadetakse neile iga päev ja kellelgi neist ei ole südant abivajavajajaid tänavale jätta, mistõttu on ruumide puudus tõsine probleem. Maja on täis ja organisatsioonil ei ole vajaminevaid ruume enam kontorihoonest võimalik juurde rentida.
"Pesaleidja varjupaik asutati, et aidata kodutuid loomi pakkudes neile ajutist peavarju kuni oma päriskodu leidmiseni. Pesaleidja ei hukka ühtegi tervet või ravitavat looma, mistõttu vajame võimalikult suuri ruume." lisab ta.
Päris suureks igapäevamureks on tegevusega kaasnev paratamatu liivakastihais, mis eriti kuumadel päevadel ja siis, kui kasse on rohkem, naabreid häirib. Lisaventilatsioon ja igapäevane ruumide koristus seda haisu siiski täielikult ära ei võta, mistõttu peab organisatsioon arvestama, et kuna tegu on siiski üürilepinguga, on omanikul õigus leping üles öelda ning siis on organisatsioon oma 200 kassiga suures hädas, sest väga lühikese etteteatamisajaga 200 kassile uue pinna leidmine ei ole lihtne ülesanne. Need ruumid olid 7 aastat tagasi ainsad Tallinnas, kus Pesaleidjal lubati varjupaik avada.
"Hetkel oleme välja valinud krundi Tallinna piiril ning vajame annetajate abi, et Pesaleidja MTÜ-le krundi ostmiseks vajalik raha kokku saada, sest krundi ostmist pank ei finantseeri. Oleme ise juba kogunud 50 000 eurot ning vajame abi, et puuduolev 200 000 eurot koguda," räägib Paala-Vainola
“Kuigi hetkel vajame oma toetajatelt krundi ostmiseks ülemõistuse suurt summat, maksaksime 10 aastaga sama summa üürileandjale, kui me maja ei ehitaks. Samas 10 aasta pärast pole meil enam ei laenu ega üüri vaid päris oma varjupaiga maja.” lisab ta.
Kõik, kes soovivad osaleda Eesti suurima heategevusliku varjupaiga oma maja ehitamisel, saavad endale sobiva summa kanda Pesaleidja MTÜ varjupaigamaja annetuste jaoks avatud kontole EE482200221070626536 Swedbankis.
- Kõigi annetajate nimed, kes toetavad maja ehitust vähemalt 100 euroga, jäädvustatakse maja vundamenti.
- Kõigi annetajate nimed, kes toetavad maja ehitust vähemalt 1 000 euroga, saavad koha maja seina toetajate tahvlil.
- Kõige suuremate annetajate järgi nimetame varjupaigas olevad vabapidamistoad. Suurim toetaja võib olla nii eraisik kui ka ettevõte.
Pesaleidja MTÜ on tulumaksuvabastuse saajate nimekirjas. Eraisikud saavad annetustelt tulumaksu tagasi ning äriühingud saavad seadusest tulenevatel tingimustel annetada tulumaksuvabalt.
