PÕNEV | Miks kardavad emased kiilid seksi nagu tuld?
Esmakordselt täheldas üks teadlane, kuidas agressiivse isasega silmitsi sattunud emane nõmme tondihobulaste sugukonda kuuluv kiil jäi liikumatult õhus seisma, paiskus vastu maad ja lebas seal liikumatult.
Käitumine, mida nimetatakse seksuaalseks surmateeskluseks, arenes välja selleks, et kaitsta emaseid agressiivsete isaste eest. Näiteks emased kiilid riskivad vigastuste ja mõnikord isegi surmaga, kui neid paarituma sundida.
Zürichi ülikooli bioloogi Rassim Khelifa sõnul, kes uudse nähtuse kohta artikli avaldas, kasutavad seksuaalset surmateesklust teadaolevalt ainult viis liiki, nende seas ämblik ja palvetajaritsikas, mis muudab selle uue avastuse veelgi põnevamaks. „Paljude kiililiikide puhul üritavad isased emastega iga hinna eest paarituda, olgu nõusolekuga või ilma,“ ütleb Khelifa. „Kõige paremas vormis, kõige kiirem ja tugevam isane on tavaliselt see, kes paaritub.“
Elu või surm
Kui suvi Šveitsi Alpidesse jõuab, rivistuvad isased kiilid tiikide lähistele, oodates potentsiaalsete partnerite saabumist. Emaste ilmudes on õhk keerlevatest kiilidest paks. Kui isasel peaks õnne olema, moodustab paar koopulatsiooniratta, kasutades taimestikku toetuseks.
Seejärel muneb emane munad, kusjuures isane on ammu läinud. Ent kui emane lahkuda üritab, hüppavad ligi teised isased, üritades uuesti paarituda – ja just siis emane surma teesklebki.
Kui Khelifa seda käitumist looduses lähemalt uuris, leidis ta, et surmateesklemine mõjub: üle 60 protsendi tema vaadeldud emasloomadest pääsesid pärast isaste ninapidi vedamist põgenema. (Kui teadlane neile „surnud“ emastele lähenes, lendasid putukad ära, mis tähendab, et nad olid kogu selle aja ärkvel olnud).
Samas said isased kätte kõik need emased, kes surma ei teeselnud. „Kujutan ette, et surmateesklus kujunes välja selleks, et vältida paaritumist, kuna isased võivad olla väga agressiivsed,“ ütleb Toronto Mississagua ülikooli magevee ökoloog Shannon McCauley, kes uuringus ei osalenud. Ahistatud emased kiilid saavad sageli viga või upuvad.
Meeste ülekaal
Khelifa märkas, et emastel on veel üks pettetaktika: nad munevad munad tihedasse taimestikku, kus isastel on raskem neid üles leida. Tõepoolest, kui Khelifa oma katsete ajal mõned isased eemaldas, munesid emased munad rohkem avatud alale.
Kuid selle kohta, kuidas taoline haruldane käitumine Šveitsi Alpides välja kujunes, on Khelifal arvamus olemas. Kohtades, kus ta töötas, oli isaste arvukus emaste omast kaugelt suurem. Ja seda ilmselgel põhjusel - emased üritasid isastest võimalikult suure kaarega mööda käia.
Muud uuringud on näidanud, et üksikisendite tihedus mõjutab käitumist paljunemiskohtades, nii et tegemist võib olla haruldase juhtumiga, kus kohalikud tingimused – s.t. isaste kõrgem esinemistihedus – põhjustasid emaste surmateeskluse. Nagu McCauley ütleb: „See näib olevat tõesti olukord, mis on seksuaalseks konfliktiks küps.“
Allikas: news.nationalgeographic.com
