Kiire õpetus | 8 kõige olulisemat nõuannet lemmiku suvise esmaabi kohta
Kassidel ja koertel on eelsoodumus teatud haiguste ja traumade suhtes, mille esinemissagedus kasvab pidevalt. Nendeks on näiteks kõrgelt alla kukkumine, hammustused, käpapadjandite põletused, puukide ja sääskede poolt edasi kantavad haigused, uppumine, seedetrakti ärritus, toidust tingitud soolesulgused, autoõnnetused jms.
Seetõttu on oluline investeerida vahenditesse, millega saad oma lemmikloomale vajadusel esmaabi osutada. Peaksid kindlasti teadma ka loomaarsti vastuvõtuaegu – suvel võivad need võrreldes tavapärasega muutunud olla.
Kas tead, mida teha, kui su koer kuumarabanduse saab või kass kõrgelt rõdult alla kukub? Järgnevalt jagame nõuandeid, mida teha kaheksa kõige levinuma õnnetuse korral, mis lemmikloomadega juhtuda võib.
Kuumarabandus
Loomulikult sa tead, et lemmiklooma ei tohi kuuma ilmaga seisvasse autosse jätta. Temperatuur võib autos juba 15 minutiga väga kõrgeks tõusta isegi siis, kui aknad on osaliselt avatud või alla lastud. Koera või kassi niisugustesse tingimustesse jätmine oleks sama, kui paneksid endale paksu kasuka selga ja sellega kuumal päeval autosse istuksid.
Kuid ära unusta, et lemmikloomad võivad kuumarabanduse saada ka vabas õhus. Pea hoolega silmas selliseid sümptome: oksendamine, kõhulahtisus, lõõtsutamine, kiirenenud pulss, punetavad igemed ja minestamine.
Kui mõni neist ilmneb, vajab su lemmik otsekohe ja kiiresti abi. Esimese asjana vii loom jahedamasse kohta ja kui rektaaltemperatuur on üle 40°C, hakka teda aktiivselt jaheda veega jahutama. Veega jahutamise võid lõpetada, kui kehatemperatuur on langenud alla 39°C. Mingil juhul ära pane ülekuumenenud looma jääkülma vanni, sest see võib vastupidiselt soovitule keha jahtumist aeglustada.
Vii jaheda veega maha jahutatud loom kindlasti veterinaari vastuvõtule isegi siis, kui temaga näib kõik korras olevat.
Kui õhutemperatuur küündib üle 25°C, hoia lemmikloomad toas. Kui sa nad siiski välja lubad, peaks neil olema vaba juurdepääs jahedale joogiveele ning varju hoidmise võimalus. Trenni tee koeraga selliste ilmaolude korral varahommikul, kui õhk on jahedam ja õhuniiskus suurem. Õhtud ei ole selleks nii hea valik.
Kaitse putukate eest
Lemmikloomad on suveperioodil teatud liiki putukate suhtes haavatavad. Näiteks kannavad puugid Lyme’i tõbe ehk puukborrelioosi. Borrelioosi vastu kahjuks vaktsineerida ei saa, küll aga on võimalik mitmesuguste vahenditega puugid oma lemmikloomast eemal hoida.
Samamoodi nagu oma lemmiklooma puukide vastu kaitsmine on loomulik, on seda ka kirpude vastu kaitsmine. Pead lihtsalt parima mooduse valima. Ära kunagi kasuta kasside peal tooteid, mis on mõeldud koertele, sest need võivad kassidele mürgised olla.
Kui putukad su lemmikut kimbutavad ja hammustuskohad sügelevad, aitavad antihistamiinikumid või teised sügelemisvastased vahendid. Küsi õiget leevendavat ravimit veterinaararstilt! Ka sooleparasiitide eest pead oma lemmikut hoidma, manusta vastavaid ravimeid.
Hammustused
Mürgiseid madusid elab Eestis õnneks vaid üks liik – see on rästik. Seda, et kass või koer rästiku käest hammustada saab, juhtub õnneks üsna harva.
Kuid mõne teise looma hammustused on sagedasemad. Kui see juhtub, siis pane esmalt oma lemmikule kaela silindrikujuline krae, et ta haava hullemaks lakkuda ei saaks. Krae saab soetada loomakliinikust või veterinaarapteegist. Seejärel seo vigastatud koht kinni ning vii loom arsti juurde. Loomaarst hindab olukorra tõsisust, puhastab haava ning määrab vajaliku ravi. Tee seda isegi siis, kui haav tundub esmapilgul väike ja süütu, sest ulatuslikum kahjustus võib end peita hoopis naha all.
Esmaabi trauma korral
Kui su lemmik saab autolt löögi või kukub avatud aknast alla, siis võib see olla surmav. Tekivad igasugused erinevad vigastused: luumurrud, verevalumid südames ja kopsudes jms. Kui koer või kass on trauma läbi elanud, tuleb ta igal juhul arsti vastuvõtule viia. Isegi siis, kui pealtnäha paistab, et tema enesetunne on normaalne. Sisemised vigastused, mida näha pole, on sageli isegi ohtlikumad kui välised.
Kui võimalik, aseta loom transpordi ajaks kõvale pinnale, näiteks mingile lauale. Lemmiklooma käsitledes ole väga ettevaatlik, sest ta tõenäoliselt on ta hirmunud ja valudes ning seetõttu võib ta sind vale liigutuse tegemisel hammustada.
Kui sul kõva aluslauda käepärast pole, mähi oma lemmik teki või suure käterätiku sisse, kinnita see mingi lingu või kummiga ja aseta loom autosse. Kui kass-koer on võimeline kõndima, mis siis, et võib-olla ainult kolmel jalal, luba tal iseseisvalt autoni kõndida.
Ole sidemete osas tähelepanelik ja väldi siiski selliste sidemete või lingude kasutamist, mis võivad looma veelgi enam vigastada, kui sa neid korrektselt peale ei aseta. Kui su lemmikul on veritsev haav, aseta sellele rõhkside, aga tee seda ainult siis, kui loom talub, et sa seda teed.
Veerõõmud
Mitte kõik koerad pole head ujujad. Kui koeraga vette lähed, pead kindel olema, et ta ujuda oskab ning vees paanikasse ei satu. Kui koera paadisõidule või sadamasse kaasa võtad, pane talle alati päästevest selga.
Kui koer vees siiski stressama ja rapsima hakkab, vii ta kaldale ja aseta ta maapinnale enda kõrvale. Silita hellalt looma kaela, nii et ta selle ette ja alla venitaks, nina maapinna suunas vajuks ja ninna ning suhu ahmitud vesi välja voolata saaks. Kui koer oksendama hakkab, püüa teda hoida nii, et ta okset hingamisteedesse ei tõmbaks. Proovi säilitada rahu ning lase koeral end koguda.
Veega on seotud ka selline parasitaarhaigus nagu leptospiroos. Loomad nakatuvad haigusesse limaskestade või nahavigastuste kaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee, söögiga. Leptospiirad ei paljune väljaspool peremeesorganismi, kuid võivad niiskes, uriiniga saastunud pinnases olla eluvõimelised nädalaid ja isegi kuid. Leptospiira eelistab 30-kraadilist keskkonda, aga on võimeline ellu jääma ka palju madalama temperatuuri juures. Haiguse levikut soodustavad vihmased ilmad. Loom võib leptospiroosi nakatuda näiteks vihmaveelombist vett juues, mistõttu on turvalisuse huvides hea värske vesi jalutuskäikudel alati kaasas kanda ja janu korral koerale seda pakkuda.
Leptospiroosi sümptomiteks on isutus, apaatsus, kehatemperatuuri tõus, liigjoomine ja -urineerimine, kõhulahtisus, oksendamine. Tüüpiline limaskestade ja naha kollasus ei pruugi avalduda.
Basseinivees sisalduv kloriin võib lemmikloomade seedetraktile ja silmadele ärritavalt mõjuda. Basseinikemikaalide kontsentreeritud lahused on koerte-kasside jaoks äärmiselt mürgised, kui peaks juhtuma, et nad neid mingi juhuse tõttu alla neelavad. Kui sul on kodus bassein, siis hoia kemikaalid kindlalt suletud ruumis, kuhu lemmikloomad ei pääse.
Kuumad pinnad
Kuumad pinnad on need, milele me ise sageli tähelepanu ei pööra. Kui me kanname kuumal liival või asfaldil kõndides jalanõusid, siis koer peab sinna astuma palja käpaga, seetõttu on oluline endale teadvustada, kui kuum maapind tegelikult on. Kui maapind on liiga kuum sinu palja jala jaoks, on see tõenäoliselt põletavalt kuum ka su lemmiku käppade jaoks.
Kui käpapadjandid on kord juba põletada saanud, siis ei selgu põletuse ulatus mitte kohe, vaid alles tundide või ka päevade pärast. Põletuste vältimiseks ei tohiks kuumal maapinnal (asfalt ja liiv näiteks) pikki jalutuskäike ette võtta, vajadusel peaksid oma koerale saapakesed jalga panema.
Kuidas kindlaks teha, kas maapind on koera käpa jaoks liga kuum? Aseta oma käsi, käeselg allapoole, maapinnale ja hoia seal mõnda aega. Kui maapind 7-10 sekundi pärast nahka kõrvetama hakkab, on see ka koera käpa jaoks üleliia kuum. Kui aga tõesti juhtub, et koer käpad ära põletab, siis tuleb sul need kiiremas korras jahutava veega üle loputada. Samuti on sageli vaja panna käppadele sidemed, kuid selle töö peaksid jätma veterinaarile.
Samamoodi nagu inimestel, on ka koertel võimalik saada päikesepõletus. Keskpäeval, mil päike kõige eredamalt paistab, peaks neil olema võimalus olla toas. Kõige suurem on päikesepõletuse risk heleda ja õhukese karvkattega koertel ja kassidel. Kõige sagedamini kahjustab päike kõrvaotsi, nina ja kõhualust.
Suvised söögid
On mõned suvehooaja söögid, mida sa ei peaks oma lemmikuga jagama. Nimekirja juhib maisitõlvik. Ja mitte selle pärast, et need mürgised oleks, vaid hoopis seetõttu, et see on täiusliku suurusega selleks, et looma makku või soolestikku kinni jääda ja seal ummistus tekitada. Kui nii juhtub, ilmnevad sümptomitena oksendamine, kõhuvalu, söögist keeldumine.
Ka grillitud liha ei tohiks lemmikloomadele sööta. Sest grillkastmed sisaldavad sageli sibulat ja küüslauku, mis on koerte ja kasside jaoks mürgised. Lisaks on grillkastmed liiga soolased ega mõju lemmikloomadele seetõttu hästi.
Mürgid ja mürgised taimed
Kui su koer või kass mõnda mürki sööb, siis see on üsna kindlasti tema jaoks surmav. Ilma igasuguse kahtluseta peaksid sellise asja ilmnemisel otsekohe loomaarstile helistama ja oma lemmikuga kliinikusse minema. Üks tavalisimaid mürke, mida koerad ja kassid ikka ja jälle söövad, on rotimürk. See tekitab verejookse ja neuroloogilisi nähtusid. Teine ohtlik asi on teomürk, mille tagajärjel hakkab loom värisema ja tema kehatemperatuur tõuseb.
Enamik väetisi ja taimekaitsemürke pole ühekordsel maitsmisel õnneks siiski surmavad, kuid ka neid tasub hoolega lemmikloomadest eemal hoida. Kui su koer või kass mingi ainega kokku puutudes keemilise põletuse saab, peaksid seda kohta kohe rohke veega loputama.
Ja mürgised taimed ning seened, need võivad koera või kassi tappa. Vahel piisab ka pelgalt poolest seenest.
Allikas: petmd.com
