Reisilt tagasi kodus | uus energia, uued ideed ja rõõmuga väljakutsetele vastu!
Täna, 07.07.2017 sai meie seekordne suvine reis koos koertega läbi ja sõitsime hilisõhtul rõõmuga taas oma koduväravast sisse. Auto oli pilgeni täispakitud ja kaks unist ja pikast sõidust kanget koera ootasid õue saamist.
Erinevalt tavapärasest sõidustiilist sõitsime Lätist Tallinna seekord nii, et Sandy magas ees kõrvalistme jalgade juures ja nohises sügavas unes, kui Zoey magas taga puuris.
Üldjuhul meil koerad salongis ei sõida. Seda mitmel põhjusel, peale jalutuskäike on koerad sageli sopased, kuid üldjuhul kehtib see reegel siiski koerte ja iseenda turvalisuse ja mugavuse huvides. Võib ju tunduda, et koer eelistab pigem omaniku süles magamist, kuid tegelikult tunneb ta end pagaasnikus olevas puuris palju kindlamalt ja turvalisemalt.
Meie selle suvine reis kestis pea 2,5 nädalat ja olenemata paljudest raskustest ja väljakutsetest võis reisiga siiski rahule jääda. Ilm oli valdavalt hea, sai nii matkata kui ka rahulikult puhata, sai looduses ja mägedes olla ning erinevaid linnasid näha. Koerad õppisid ja kogesid palju uut ning muljeid jagub neil kauemakski. Alates homsest ootab meid ees vaikselt vana rutiini paika loksutamine ja juba pühapäeval leiab meid selle suve teiselt 42km pikkuselt elamusmaratonilt!
Võrreldes mõne aasta taguse reisiga Austria ja Šveitsi alpidesse läks seekordne Slovakkia reis paremini. Kui tollel reisil sõitsime autoga väga palju just mägedes ringi ja matkamise jaoks jäi aega väheks, siis seekord võtsime asja rahulikumalt ja ei kiirustanud Slovakkiasse jõudmisega. Reisi algus läks nii või naa üle kivide ja kändude, sest nii mina kui ka Zoe jäime haigeks, mistõttu võtsime asja rahulikult ja kaalusime hetkeks isegi tagasi pöördumist. Õnneks me seda ikkagi ei teinud, vaid liikusime vaikselt lõuna poole ja lõpuks saime ikka mõlemad ka terveks. Esialgne umbkaudne reisiplaan lendas loomulikult vastu taevast ja otsustasime Poolas asja rahulikult võtta. Nägime kauneid linnasid ja fantastilisi metsaradasid ning enamuse oma reisist veetsimegi hoopis Poolas ringi tiirutades.
Tagasi kodus on hea olla. Ei saa salata, et loomulikult on hingepõhjas ka kerge kurbus, et selleks korraks on reis läbi ja ees ootab igapäevaelu, kuid õnneks sai puhatud küll, uus energia ja motivatsioon ei mahu enam hinge ära ja tegutsemistahet on tohutult. Eesti on suurepärane paik koos koertega seiklemiseks ning kindlasti saab suve jooksul veel lugematul hulgal matkasid ette võetud. Taas ootavad meid agility-treeningud ja võistlused, pikemad matkad looduses ja sotsialiseerimisringid Tallinnas. Tegemisi on pidevalt niivõrd palju, et igavust meie perest ei leia. Peale pikemat reisi ootab koeri ees ka üks korralik “suurpuhastus”, mida teen alati Kadi Koertesalongis. Reisil läbi põetud haiguse tõttu külastab Zoey igaks juhuks ka veterinaari ja isiklikust huvist võtame arsti juures ka vajalikud vereanalüüsid.
