Tänavusel koroona aastal Riia loomaaiast Elistverre saabunud hundi nimeks valiti konkursi korras Koroonius. Nime konkursile esitanud Ehtel Valk lähtus pakkumise tegemisel justnimelt tänavusest koroonaperioodist. Ja kas mitte ei kõla Koroonius ka kuninglikult!

Elistvere loomapargi hunt

Žürii arvates kõlab Koroonius tõepoolest kuninglikult nagu kroon. Samas lähtuti otsuse langetamisel ka sellest, et just tänu koroona ajale algselt Norra jõudma pidanud hunt Elistverre saabus.„Oleme pikalt unistanud, et saaksime teiste meie loodusele omaste liikide seas tutvustada ka Eesti rahvuslooma hunti, kes on eesti rahvapärimuse üks populaarsemaid loomi ja meie metsade hea käekäigu indikaatorliik. Eesti looduses elab umbes 200 hunti, eelkõige rabades ja suurtes metsamassiivides, ent vähestel õnnestub hunti kui inimpelglikku looma märgata looduses. Nüüd on kõigil võimalus tulla Elistverre hunti oma silmaga uudistama," lausus RMK Elistvere külastuskeskuse teabejuht Elle Mäerand.

Elistvere loomapargi hunt

Kokku esitati hundipoisi nimekonkursile 181 erinevat nime, mille seast žürii valis parima. „Enim pakutud nimeks oli Villem, järgnesid Hundu, Uugust ja Uudust, aga oli ka üllatavaid pakkumisi," selgitas Elle Mäerand.

Lisaks hundile näeb Elistvere loomapargis euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, halljänest, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, kivinugist ja ameerika naaritsat, koduloomadest ka küülikuid. Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, liivahiirte ja laborirottidega. Loomadega tutvumist lihtsustavad infotahvlid. Selgitustega on tähistatud ka loodusrajad, kus saab tutvust teha kopra eluviisiga ning Eesti mitmekesise metsaelustikuga.

Elistvere loomapargi hunt

Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Varem Eesti Metsaseltsi majandada olnud Elistvere loomapark kuulub RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu alates 2008. aastast.